Kristine on särasilmne neiu, kes unistas põnevast liikuvast tööst looduse rüpes. „Kui mul on eesmärk, siis kasvõi hambad ristis, võtan ette ja teen ära,“ räägib ta sellest, kuidas temast sai looduse rüpes põnevat liikuvat tööd tegev piirivalvur Piusa kordonis.

Lapsena kodutütarde elu mekkida saanud Kristine teadis juba siis, et kaart näpus, kott varustusega seljas, kümnete kilomeetrite läbimine keerulisel maastikul nii ööl kui päeval on see, mis tal vere eriliselt keema paneb. Nii läkski ta õppima sisekaitseakadeemiasse ning täitis oma unistuse – temast sai piirivalvur. „Töö iseloom sobib mulle kui valatult, aga lisaväärtuseks on äge meeskond, kes mindki tegutsema motiveerib,“ kiidab Kristine oma ametivendi.

Möödunud nädalavahetusel toimunud Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK) talveseminari peateemaks oli sel aastal „Eesti vabadussõda”, mis oli sümboolselt pühendatud Vabadussõja sajandale aastapäevale.

Iga-aastasele talveseminarile tulevad kokku inimesed erinevatest eluvaldkondadest, keda ühendab üks organisatsioon – Eesti Reservohvitseride Kogu. Nad panevad end proovile nii vaimsetes kui ka füüsilistes mängudes, mälestavad Vabadussõjas langenuid ning räägivad ajaloost.

Reservohvitseride aasta esimene kohtumine viis tagasi Vabadussõja aega">