Menu

Tsahkna: Nursipalu harjutusväli ehitatakse välja igal juhul

FOTO: Andrei Javnašan Võrumaa Teataja

Kaitseministri sõnul saab Võrumaal asuv Nursipalu harjutusväli kaitseministeeriumi prioriteediks ning see ehitatakse igal juhul välja, vahendas rahvusringhäälingu uudisteportaal reedel.

Nursipalu on üks kuuest Eestis kasutuses olevast harjutusalast, mida kasutab juba praegu üle kolme tuhande naise ja mehe nii 2. jalaväebrigaadist kui ka Lõuna-Eesti Kaitseliidu malevatest. Sealsed võimalused ei võmalda aga üksustel teha täielikku väljaõpet, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Seni on Nursipalu harjutusvälja arendamine takerdunud kohalike, riigi ning looduskaitsjate erimeelsuste taha.

"Näiteks miinipildujate ja raskemate relvade väljaõppe puhuks sõidavad meie kaitseväelased Ida-Virumaale, mitmesaja kilomeetri kaugusele. See on kallis, see kulutab tehnikat, see võtab aega. Samal ajal on siin ideaalsed võmalused teha vajalikku väljaõpet ja kaitseministeeriumina oleme praegu võtnud plaaniks see Nursipalu probleem lõplikult lahendada," ütles Margus Tsahkna.

"See on väga hea sõnum, me oleme seda oodanud pikalt. Polügoon annab meile võimaluse kohapeal harjutada, harjutada sõjaks ja lahinguks," kommenteeris 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo.

Riik tahab muuta Nursipalu harjutusvälja pisut üle kolme tuhande hektarilist ala nii, et seal saaks läbi viia mehhaniseeritud kompanii tasemel lahinglaskmistega taktikalist väljaõpet. Muu hulgas eeldab see miinipilduja sihtmärgiala rajamist, mis ei meeldi müra tõttu kohalikele.

"Rõuge vallas, ma arvan, ei ole ühtegi inimest, kes on riigikaitse vastu. Me saame aru, et Nursipalu harjutusvälja on vaja, aga me tahame siin ka edaspidi elada," rääkis Rõuge vallavanem Tiit Toots.

Projekti muudab keeruliseks ka asjaolu, et miinipulduja sihtmärgiala väljaarendamine tähendab 150 hektaril metsa raadamist keset riigi rohevõrgustiku olulist osa, kus teiste kaitsealuste liikide kõraval elavad ka merikotkas, must-toonekurg ja metsis.

"Ministeerium on kokku teinud 23 uuringut. See on kõige rohkem läbiuuritud Eesti territoorium, mis puudutab looduskaitset, keskkonnahoidu. On väga selge, et Nursipalus saab teha väljaõpet niimoodi, et loodus ei saa kahjustada, pigem vastupidi," rääkis Tsahkna.

"Nursipalu ala on võrreldes näiteks keskpolügooniga palju väiksem ja sellel suurel sihtmärgialal, mida planeeritakse, on väga selgelt negatiivne mõju loodusväärtustele," ütles aga Rõuge valla keskkonnaspetsialist Jaanus Tanilsoo.

Eesti tänavune kaitse-eelarve on kokku 481 miljonit eurot ehk 2,2 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Pea pool kaitse-eelarvest ehk üle 210 miljoni euro kulub investeeringuteks ja hangeteks.

Taristu rajamiseks on planeeritud 25 miljonit eurot, millest 22 miljonit läheb Tapa kaitseväelinnaku ja sealsete harjutusalade arendusse. Sinna saabuvad peagi NATO liitlased, eesotsas brittidega, aga ka prantslased ja taanlased. Ligi 1200 liitlassõduri vastuvõtmine läheb kokku maksma 17 miljonit eurot.

ENIMLOETUD

VIIMASED