Töötupositsioonil on ilmselt iga eestimaalane elus kas või korra. Kui pikalt või lühidalt see seisus kestab, on küll osalt maailmas valitseva olukorra otsustada, kuid ennekõike iga inimese enda teha.
Eestlased olevat kui tööhobused ja armastavat rügada varavalgest hilisööni. Nii võis olla aegu tagasi, kuid ülejäänud maailm on nii mõndagi õpetanud ja rõhku pannakse rohkem puhkamisele. Pigem on uueks sihiks ja motoks võetud võimalikult lihtsalt läbiajamine. Juhul kui on võimalik ära elada tööd tegemata, siis on tark sellest võimalusest kahe käega kinni haarata ja end lõpuni kursil hoida. Higi ja pisaratega teenitud leib ei ole enam ammu magusam kui see, mis iga kuu lihtsalt mitte millegi eest pangakontole laekub. Raha on raha ja mida kergemalt see kätte tuleb, seda lõbusamat elu on võimalik elada. Palehigis mitmel ametikohal rabades voolab käest aeg, tahtmine ning jaks oma teenitud vilju üldse nautidagi.
Koondamislaine ähvardab nii politsei- ja piirivalveametit kui ka päästeametit. Orkestritest rääkimata. Teisalt on valitsusel hirmust suured silmad: mis saab töötutest? Praegu on Eestis 53 561 registreeritud töötut. See teeb registreeritud töötuse keskmiseks määraks 8,2 protsenti. Võrumaa on kuldne keskmine ja 1256 registreeritud töötuga on maakonnas registreeritud töötuse määr Eesti keskmisega üks ühele sama.
Aegu tagasi oli häbiasi töötuseisusesse kuuluda, praegu on enamik neist häbipostil seisjatest pigem kavaluse etalonid, kelle eesmärgiks on võimalikult mugavalt ja võimalikult hästi ära elada. Inimene on täpselt nii laisk, kui tal olla lastakse ja kuniks leidub vanaeestlaslikke mitmel kohal rabajaid, kes riigi kukrusse münte veeretavad, saab nii mõnigi töötu suurema häbitundeta jõudeelu elada.
Töötute aitamine toetustega on õigustatud, kuid ei tohi kaotada oma eesmärki. Tööotsijal ei tohiks kaduda motivatsioon ning tahe piisavalt kiiresti endale uus ja tasuv rakendus leida. Siinkohal oleks tarvilik premeerida püüdjaid ja utsitada laiskloomi. Kui aga soovitakse töötuse määra kasvu 0,3protsendilise tõusu järel töötute muretut põlve 60 päeva võrra pikendada, on tarvis peagi leida võimalusi, kuidas utsitada rumalaid töörügajaid endistviisi rabama, et loodrite leer töörügajate oma tublisti üle kaaluma ei hakkaks.
Väga inetu üldistamine ja suhtumine töötutesse. Kas autor julgeb ka oma nime kirjutisele lisada?