Lõppev nädal algas emakeelepäevaga. Seda päeva tähistati ka Helsingis, Stockholmis, Riias, Kopenhaagenis, Brüsselis, Luksemburgis, Münchenis, Kölnis, Londonis, New Yorgis, Atlantas, Chicagos, Petseris …

Petseri lingvistilises gümnaasiumis avas kooli direktor Larissa Baranova keelepäeva eesti keeles. Õpilastele esinenud teenekas tekstiilikunstnik Anu Raud avardas keele mõistet veelgi, tuues näiteks värvikeele, mustrikeele, kunstikeele.

Kui guugeldada, siis saab eesti keelele poole sekundiga 61,9 miljonit tulemust. Emakeelele antakse 0,44 sekundiga 435 000 ja maakeelele 0,37 sekundiga 146 000 vastet. Eesti keele varasem nimi oli maakeel.

Eesti Instituut küsis eesti keelt õppivatelt välismaalastelt, mida nad arvavad eesti keele ja Eesti kohta. Emakeele kõnelejatena me ei taju alati neid sõnu eriliselt ilusate, naljakate või keerulistena.

Välismaalaste meelest seonduvad ilusaimad eestikeelsed sõnad lauluga: lauluhääl, laulupidu, lauluväljak jne. Esikümnesse mahuvad veel ilus, armastus, helilooja, liblikas, nunnu, öö ja lill. Meeldivad ka toenglamang, pauhti, öötöö ja kott. Kõige veidramad tunduvad välismaalastele sõnad öö, küsimusi, jäääär, loll ja mudilane, naljakalt kõlab ka pesula, kaks, rääkima, rehepapp ja tüsedavõitu.

Eestit kirjeldavad välismaalased sõnadega ilus, loodus, külm, rahu, roheline, väike, armas, meri, mets, rukkilill, sinine, pääsuke ja uhke. Eesti keelt peetakse põhiliselt ilusaks ja raskeks, aga ka muinasjutuliseks ja müstiliseks. Osade jaoks on eesti keel loomulik ja loogiline, teised pidasid keelt ebareeglipäraseks ning selle omandamist väljakutseks.

Hüpakem poolteist sajandit tagasi. 1870. aastal kõlas Meie Isa palve Võrumaal nii:

Meie ezä taiwah, pühendetüs sāgu sino nimi, sino rīk tulgu, sino tahtmine sündügu kui taiwah nīda kā mā päl; meie päiwälik leib anna meile tämbä; ja anna meile andis meie süüd, nīda kui kā meie andis anname omile südlaizile; ja ärä sāda meid kiuzatuze sisse, enge pästä meid ära kurjast; sest sino perält om rīk ja wägi ja auw igawetsel ajal. Amen.

Mullu said varstulased terviseametilt jõulukingituseks teate, et perearstikeskus suletakse. Nüüd, kevadpühade eel on teada, et Varstu saab aprillis uue perearsti.

Varstulastel kulus kolm kuud, seljatamaks terviseamet. Kas kõike seda oli aga tarvis? Võib vastata jaatavalt ja eitavalt. Nüüd teavad kõik, milline järjekindel mees on Uuno Kolts.

See võitlus peaks julgustama inimesi ka teistes omavalitsustes. Kiiduväärt oli riigikogulaste pöördumine näoga oma valijate poole.

Seda vahejuhtumit ei oleks olnud tarvis. Inimesed olid stressis, nutsid. Ametnikud said aga soojas kabinetis istudes töötasu ikka kätte. Neile ei läinud korda, et varstulastel kulus ainuüksi tavalise vereproovi andmiseks terve tööpäev. Haigel inimesel tuli arsti juurde minekust loobuda ja olla oma hädaga üksi.

Varstulased kogesid, kui jäiselt ja osavõtmatult võidakse pealinnas asuvas terviseametis telefonikõnedele vastata. Varstu mure oli  võõras mure!?

Heimar Lenk ütles 7. märtsil riigikogus 18 riigikogulase arupärimist ette lugedes, et tegu on tõsise arupärimisega tervise- ja tööministrilt Jevgeni Ossinovskilt. Heimar Lengi sõnul käivad meie meditsiin ja arstiabi tase kõvasti alla. Eriti on seda märgata Tallinnast kaugemates piirkondades. Konkreetselt oli arupärimine kirjutatud Varstu ja Tsirguliina perearstikeskuse kohta. Need mõlemad, kaks suurt ja tublit perearstikeskust, pandi 1. jaanuarist kinni. Inimestele saadeti lihtsalt koju kirjad, et enam teil perearsti pole ja tee, mis sa tahad. Kohalikus meedias puhkes suur nii-öelda skandaal, inimesed avaldasid oma arvamust, aga vastuseid pole keegi saanud. Ja nüüd peavad nende kahe koha inimesed käima arsti juurde Võrru või Valka. Valga- ja Võrumaa elanikud on eluaeg maksnud makse ja nendel on õigus küsida Euroopa tasemel arstiabi.

Minister Jevgeni Ossinovski vastas Heimar Lengile, et Sõmerpalu valla perearst on avaldanud valmisolekut võtta Varstu nimistu endale teenindamiseks …

Miks neid läbirääkimisi perearstidega ei peetud juba möödunud aasta sügisel? Miks?