Eile õhtul kell 18 toimunud Eesti Vabariigi 98. aastapäevale pühendatud pidulikul kontsertaktusel Võru Kandles andsid maavanem Andres Kõiv ja omavalitsuste liidu esimees Mailis Koger üle Võrumaa kõrgeimad autasud: Võrumaa vapimärgi ja teenetemärgid.

Eileõhtuse vabariigi aastapäevale pühendatud kontsertaktuse lavastaja ja juht oli Võru Draamastuudio juhendaja Agur Seim. Tema kavandatud õhtu teema viis külalised ajarännule, mille käigus meenutatakse meie esivanemate elutarkust ja -filosoofiat sellest, kuidas videvikutunnil jutustada pereringis lugusid möödunud aegadest ja üheskoos tuleviku üle arutada.

Muusikalist elamust pakkusid Võru muusikakooli keelpilliorkester Jaan Randvere juhendamisel ja mudilaskoor Ritsik, mille juhendajad on Maire Nirk ja Kersti Juurma.

Täna kell 13 saab presidendilt Kotkaristi IV klassi teenetemärgi  tegevväelane, võrulasest kolonelleitnant Kalmer Kruus. Riigi IV klassi teenetemärgi annetamise aluseks on isiku pikaajaline kohusetundlik töö, mis on toonud märgatavat kasu Eesti riigile ja rahvale. Kahjuks on Kalmer Kruus ainus võrumaalane, kes tänavu riikliku tunnustuse pälvis.

Täna õhtul kell 19 on Kandles Võru linnavolikogu esimehe ja linnapea vastuvõtt, kus mulluse aasta Võru linna teoks kuulutatakse Võru gümnaasiumi valmimine. Aasta 2015 ettevõtteks on AS RehPol, ettevõtjaiks Varju Lauri ja Bruno Lauri, kultuuri- ja haridusasutuseks Võru Kesklinna kool, kultuuritegelaseks Heiki Kelp, mittetulundusühinguks südamesõprade selts, uueks tulijaks Georgi hotell, aasta nooreks Kristina Bianca Rantala, sporditegelaseks Asko Saarepuu … Palju õnne kõigile tunnustuse pälvinuile!

Homme hommikul kell 7.34 on Antsla südalinnas sealsetel kaitseliitlastel traditsiooniks saanud riigilipu heiskamine. Samal ajal heisatakse riigilipp Pika Hermanni tornis. Keskpäeval algab pealinnas kaitsejõudude paraad, õhtupoolikul pidulik kontsert rohkem kui tuhandele kutsutule.

Homne päev läheb ajalukku, sest president Toomas Hendrik Ilves peab oma ametiaja viimase iseseisvuspäeva kõne ning tema kõrval on lätlanna Ieva Ilves.

Palju õnne, Eesti!

Osula teel liikleb ööpäevas peagi üks raskeveok iga kümne minuti tagant. Sellise arvutuseni jõudsime, liites Sõmerpalu suurte puiduettevõtete Osula Graanuli ja Toftani praeguse ning peagi lisanduva logistilise tegevuse.

Mõlema, nii Toftani kui ka Osula Graanuli väravate kaudu liigub iga päev keskmiselt 80 suurt veokit, veel sel aastal valmiva Toftani uue tehasega lisandub veel 80 veokit. See teeb ainult nende kahe ettevõtete peale kokku 240 suurt edasi-tagasi sõitvat rekat päevas, millest kolmandik liigub kitsa ja käänulise Osula tee kaudu tulles või suundudes Tartu maanteele.

Selline keeruline arvutus on vajalik, et selgitada, milline on kolmekilomeetrise Osulat läbiva tee praegune liikluskoormus ja sellega seotud ohud. Suuremaid õnnetusi pole seejuures õnneks seni veel juhtunud.

Tänase lehe artikkel areneva tööstuspiirkonna sõidutee rekonstrueerimisest ning selle kõrvale rajatavast kergliiklusteest on mitmes mõttes meeldiv.

Esiteks piirkondliku ettevõtluse areng ning see, et riik tuleb mõistlikult appi võimalike piirkonna arengut pärssivate kitsaskohtade kõrvaldamisel.

Teiseks, et toimub koostöö: käed ühendavad maanteeamet, Võru maavalitsus, Sõmerpalu vald ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS).

Kolmandaks tuleb vaadata Osula kui küla arengut, elanike vaba aja veetmine saab edaspidi hoopis uue kvaliteedi, olgu selleks siis lapsevankritega liikumine või rulluisutamine.

Ja veel liiklusohutus – nii Võru maavanem kui ka Sõmerpalu vallavanem nimetavad seda plaanitava ehitustöö käigus väga oluliseks.

Osula lähedal asuvad ettevõtted toovad maksumaksjatena riigile igal aastal mitu miljonit eurot tulu. Ühekordne investeering nende ettevõtluskeskkonna parandamiseks pole seega maksumaksja raha raiskamine.

Selleks, et ettevõtlus saaks äärealadel toimida, on suurte projektide kõrval vaja väikeste kitsaskohtade lahendamist, kiireid ja mobiilseid arenguid. Osula tee on selle hea näide.