Tänases lehes on juttu ettepanekust kolida seitsmesajale inimesele tööd andev RMK Kagu-Eestisse. Rahandusministeerium on käinud välja plaani kolida keskvõimuga nõrgalt seotud avaliku võimu asutused pealinnast välja.

Võrru maavalitsus on ideest tõsiselt kinni haaranud ning pakub siiakolimiseks kõige loogilisema valikuna välja riigimetsa majandamise keskuse (RMK).

RMK-l on kosilasi loomulikult kuhjaga. Eriti pärast neljapäeval Emori avaldatud iga-aastast Eesti suurettevõtete mainepingerida, mida juhib esimest korda just RMK. Ettevõtte selja taha jäävad seejuures nii Swedbank, Prisma, Telia kui ka A Le Coq.

Mainekuse tipus olevaid ettevõtteid iseloomustab nende tegutsemisvaldkondade olulisus ja atraktiivsus elanike jaoks, inimeste regulaarne kokkupuude nendega ja ettevõtete üldine aktiivsus meediakajastustes sponsorluse, reklaamikampaaniate jmt kaudu.

Nagu näha, on RMK nähtavus ja tuntus viimase viie aasta jooksul järjest kasvanud ja sellega on Emori hinnangul kaasnenud ka mainehinnangute tõus. RMK eristub selle poolest, et ettevõtte meeldivuse ja tugevuse kuvand on hästi kooskõlas. Kui paljud teised suurettevõtted tunduvad tugevad ja jõulised, aga mitte ilmtingimata positiivseid emotsioone tekitavad, siis RMK on üks neist, kus need kaks poolt on tasakaalus.

RMK kuulub pingerea esikolmikusse ka Eesti mainekamate tööandjate seas, kus esikohta hoiab kolmandat aastat järjest Eesti Energia. RMK ees on veel Tallink, talle järgnevad aga Tallinna Sadam ja Kalev. Mainekamate tööandjate pingerea tipus olevad ettevõtted pakuvad stabiilset töökohta ja konkurentsivõimelist töötasu. Inimesed usuvad, et suured ja omal alal edukad ettevõtted suudavad seda kõige paremini pakkuda.

RMK on seega positiivne ettevõte nii avalikkuse silmis kui ka tööandjana. Leiame, et RMK võimalik tulek Võrumaale oleks igatpidi hea. See tooks Võrumaale eluliselt tähtsaid uusi töökohti ja annaks piirkonnale erinevates valdkondades meeletu arengutõuke. Loodame, et plaan on ka teostatav.

Saime esmaspäeval teada, et Eestisse sisserännanute hulk on esimest korda pärast taasiseseisvumist suurem kui siit lahkujate arv. Kas selle rõõmsa kevadise uudise põhjuseks on Soome majanduse madalalseis või need 50 ukrainlast, kes tulid Tartusse maasikaid istutama?

Soome majanduse langus hakkas statistikas märku andma juba paar aastat tagasi. Soome tugevate ametiühingutega ja kaitstud tööturule on hetkel raske pääseda. Majanduskriisi olukorras kaovad tööturult esimesena väljastpoolt tulijad, nende hulgas eestlased. See teeb siinolijatele rõõmu, mida ei tohi segi ajada kahjurõõmuga.

Soomlaste paindumatu tööturg on neile tõsiseks probleemiks. Praegu on Soomes ettevõtjatel odavam inimesi töölt lahti lasta ja neile koondamistasusid maksta, kui ametiühingutega kokkuleppele jõuda ja palka langetada. Kui Eesti muutis oma tööturu majanduskriis ajal liberaalsemaks, siis soomlased jätsid selle tegemata.

Meeste rändesaldo on Soome kriisi taustal seega positiivseks muutunud. Mehi saabub ja lahkub rohkem kui naisi, kuid rändesaldo põhjal saab öelda, et endiselt jääb välismaale elama rohkem naisi. Mehed käivad rohkem töö pärast ja tulevad hiljem ka perekonna juurde tagasi.

Naiste väljaränne on suurem, nende hulgas on rohkem niinimetatud pererännet, mille põhjuseks on teisest rahvusest elukaaslase leidmine ja välisriigis pere soetamine. Naiste puhul on suurem tõenäosus, et kui nad lähevad, siis jäävad nad väga pikaks ajaks või päriseks. Naisi on seejuures meestest vähem, sünnitatakse järjest vähem ja hiljem.

Ukrainast. Tartumaal asuvas maasikaistanduses töötab sel suvel 50 Ukraina võõrtöölist. Mõned neist on istanduses juba kolmandat aastat, kuna Ukraina keerulise majandusliku olukorra tõttu teenivad nad Eestis ühe kuuga sama palju kui kodus poole aastaga.

Ukraina maasikaistutajate rändega sidumine on siiski meelevaldne, vähemalt esialgu. Statistikaamet peab elukohavahetuseks vähemalt aastapikkust siinviibimist. Maasikaistutajad seega arvestusse ei lähe. Küll aga pagulasstaatuse ja elamisloaga inimesed, kellest enamik on seejuures samuti ukrainlased.