Kesk- ja Ida-Euroopas kasutasid kõige paremini Euroopa Liidu struktuurifondide raha Eesti, Leedu ja Sloveenia. Nii selgus maailma ühe suurema auditeerimisfirma KPMG lõppenud eelarveperioodi analüüsist. Tänases lehes kirjutame Vastseliina piiskopilinnusele antud pooleteistmiljonilisest toetusest.

Eestlased oskavad projekte kirjutada ja Euroopa käest raha küsida. Ja see ei ole midagi sellist, mida peaksime häbenema. Pigem oleks rumalus jätta oma võimalused kasutamata. Mitu valda, näiteks Haanja, on Lõunapiiri valla ühinemisläbirääkimistel selle isegi ühe oma tugevusena välja toonud. Mitmesuguste ELi piirangute ja direktiivide kõrval on hea, kui sealtpoolt ka võimalikult palju vastu saame.

Vastseliina piiskopilinnuse keskaja teemapargi toetus ei ole lähinädala ainus Võru maakonna kasuks tehtud toetusotsus. EASi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse esimeses taotlusvoorus rahastatakse veel kolme Võru linna puudutavat projekti.

Võru linnale kinnitati 2,7 miljoni eurone toetus Võru linna keskväljaku rajamiseks. Projekti raames taastatakse Võru linna ajalooline linnasüda ning rajatakse maakonna esindusväljak. Plaanitakse multifunktsionaalset külastus- ja ajaveetmiskohta.

1,3 miljoniga toetatakse viie kilomeetri ulatuses Võru linna kergliiklusteede projekti Parksepa, Väimela, Kose ja Kubja piirkonna linnasüdamega ühendamiseks. Paarsada tuhat eurot sai ka Võrukivi tehnopargi kinnistute soojavõrguga ühendamise projekt.

Eestis tehti eelarveperioodil 2007–2015 suuri investeeringuid taristusse, sealhulgas teedesse, vee- ja jäätmemajandusse, samuti koolidesse, haiglatesse, kogukondlikesse hoonetesse ja teadus-arendustegevuse infrastruktuuri. Peale selle paigutati raha nüüdisaegse tehnoloogia arendamise keskustesse ning kvalifitseeritud tööjõu suurendamisse.

Eelmise eelarveperioodi kokkuvõttes võib öelda, et Eesti suutis võtta eurotoetusest peaaegu maksimumi.

Eelarveperioodiks 2014–2020 on Eestile eraldatud 3,33 miljardit eurot varasema 3,4 miljardi euro asemel. Endiselt on Eestis probleemiks linnastumine, kuigi maapiirkondade arengusse on suunatud suuri summasid. Eurotoetused on Võrumaa arengu üks abikäsi, riik peab läbimõeldud regionaalreformidega ulatama teise käe.

Eile anti riigikogus presidendijooksu avapauk. Täna toimub teine ja kolmas vahefiniš, kus stardist juhtima läinud sotside Eiki Nestor loovutab liidrikoha reformide Siim Kallasele. Jooks lõpetatakse siiski suure tõenäosusega grupifinišiga. Eesti uue presidendi valimiste lõpusirgele tulevad lisaks riigikogu liikmetele kaasa elama ka 234 omavalitsuste valijameest.

Riigikogu saalis toimuv on pealtvaatajatele põnev. Mitte ainult valimisprotseduuri läbiviimise tehniline külg: klassikaline hääletussedelite ülelugemine, tulemuste teatavakstegemise protseduur (ja selle käigus esinenud elevusttekitavad tõrked). Vaid ka üldine meeleolu, 99 riigikoguliikme näoilmed, fotograafide, ajakirjanike ja pealtvaatajate muiged ning lõbusad vestlused.

Meie presidendikampaaniat ei saa kindlasti võrrelda maratoniga, pigem on see üks korralik ümberjärvejooks. Antakse stardipauk, vahepeal on kõvem pinnas, siis pehmemad rajalõigud, on sääsed ja herilased, aga ka joogipunktid ja ergutajad. Lõpuks rebib keegi rinnale finišilindi, saab kaela pärja ja kätte karika. Mõne jaoks on tähtis osavõtt, teine läheb aga välja kindlale võidule.

Poodiumi kõrgeima koha nõudlejatel on taga tõsised meeskonnad. Piltlikult jagavad joogipudeleid ja peletavad herilasi erinevad Eesti suhtekorraldajad, kelle jaoks on kõiksugused valimisvõistlused kui olümpiamängud. Reformierakonnaga on seostatud Janek Mäggit, samuti Andreas Kajut. PR mehed on ka teistel kandidaatidel.

Presidenditiimid on juba ammu kaardistanud kõik valijamehed. Nad teevad tabeleid, analüüsivad ja lähenevad oma tööle süsteemselt. Rääkida on ju mõtet ainult nendega, kes on otsustajad, kellele on mõtet kampaania-raha kulutada. Meie valimised ei ole siiski võrreldavad USA presidendikampaaniaga, ometi tehakse ka siin tööd professionaalselt ja liigset energiat kulutamata.

Mis puudutab presidendivalimiste lõppresultaati, siis valijameeste ette minnes võivad presidendijooksu võitja-soosikute kõrvale tagumiste hulgast spurtida üllatajad, liidergrupi liikmed võivad aga komistada või väsida.