Peavarahoidja Arthur Ruusmaa on Võrumaa Teataja lugejaile vana tuttav. Ta on on 60 000 museaali (ühiku) mälukandja tänasesse päeva. Kes mäletavad ARSi, siis selle professionaalsel tasemel kunstifondi kunstnike kujundatud on muuseumi väljapanek, mida nüüd järk-järgult nüüdisajastatakse.

Arthur Ruusmaa sulest ilmub Võrumaa Teatajas kirjutisi, mis vaatavad ajas tagasi. Tema vedada on rubriigid „Sündinud Võrumaal” ja Võrumaa talude lood koos Viive Kuksiga. Need on hindamatud kirjutised, mis väärtustavad ja jäädvustavad elu Võrumaal.

On raske mitte kuulama jääda, kui räägib Arthur Ruusmaa. Ka kõige vähem pilku püüdev stend või ese saab Arthur Ruusmaa seletuste kaudu sisu ja arendab mõttemaailma.

Kivikirve muuseumile üleandmisel näitas Arthur Ruusmaa, mil moel puuriti omal ajal kivikirvesse auk ja kus Navi küla põllult leitud kirves ekspositsioonis asuma hakkab.

Võru ja Võrumaa elu väärtustamisel ütles talunik, ajaloolane, Võru linnaasjugi juhtinud, riigi mitut ministeeriumi ohjanud ning  Brüsseliski toimuvat näinud Ivari Padar: „Olen mitmel korral Võru äriklubile rääkinud, et Võrus oli ettevõtja Tiganik, Adam Tiganik, kelle auks võiks samba püsti panna, kellenimelist ettevõtluspreemiat välja anda, kuid …”

Eesti eepose sünnilinna idee oleme lasknud kõrvust mööda. Kalevipoja kuju meil  pole. Adam Tiganiku kui ettevõtja idee ei leia toetust …!?

Muide, samal päeval, kui muuseumisse jõudis tuhandete aastate vanune kivikirves kui jätkusuutlikkuse märk, sai muuseum paarikümneaastase folkloorifestivali lipu, sest nüüd tahetakse teha hoopis teise nimega üritust. Üritust, mis peaks kõrgustesse tõusma nimevahetuse kaudu. Ummamuudu lähenemine tõesti.

Selle asemel, et otsida üles kuulus Tiganiku puut Kreutzwaldi ja Petseri tänava ristmiku juures, askeldame millegi muuga.

Mis segab meid väärtustamast tuhandeid-tuhandeid aastaid tagasi Navi põlde harinud inimesi? Mis takistab rõhutada, et meil oli laulu pandud Tiganiku puut, mille omanik oli ka Võru laenuühistu (panga) asutaja, elas Kubjal (juurtega Urvastes) ja pidas kuldpulmagi. Mis on see argument, et legendaarne Tiganik ei ole oluline?

Mida arvata, et me ei taha olla eepose sünnilinn?

Miks me ei taha olla RULA sünnilinn?

Ummamuudu, ummamuudu! Kas seda me väärimegi?

Võrumaa Teataja ei ole sellega nõus! Kirjutage meile!

Juuni lõpus Võrus toimuv võidupüha paraad ja sellega seotud sündmused on vaieldamatult kohalik suursündmus. Võrukad on sellest aru saanud ning tahavad suurest tähelepanust ja tuhandetest külalistest ka kasu lõigata. Seda muidugi heas mõttes.

Tänasest lehest võib lugeda, et kõik ettevõtlikud inimesed tahavad just sellel ajaperioodil korraldada kõikvõimalikke avamisi ja üritust. Varasemate aastate põhjal oleks aga põhjust rääkida ka võimalikest riskidest.

Eelmisel aastal võidupüha paraadi korraldanud Hiiu maakond andis teatepulga selleks aastaks üle Võrumaale, hiidlaste maavanem Riho Rahuoja loetles eile tagantjärele riske, mis pidustusi ja korraldustööd võivad ohustada.

Ilmariskid. Jaanipäev on Eestis traditsiooniliselt vihmane ja tuuline. Ilm oli vesine nii 2014. aastal Valgas kui ka eelmisel aastal Kärdlas. Hiidlastel siiski vedas, mere ääres pidustuste ajal  korraldatud langevarjuhüpped jõudsid vaevu lõppeda, kui taevaluugid kell 16.30 avanesid. Ilmarisk puudutab kõiki, nii osalejaid kui ka külalisi, samuti lennukite ja helikopterite ülesõite.

Ajagraafik. Kuigi Kärdlas mindi osavõtjate ja külaliste liikumisskeemide joonistamisel detailideni ning kõnniti teekonna erinevad osad ka läbi, esines ikkagi väikeseid ajalisi nihkeid. Arvestades korraldamisega seotud asjameeste hulka ja televisiooni otseülekandeid, peab kogu asi toimima kellavärgi täpsusega.

Logistika. Võru ja Valga on pealinna jaoks maanteed mööda kaugeimad maakonnakeskused, seega tuleb arvestada tiheda liikluse ja külaliste võimaliku hilinemisega. Logistilise probleemi ees oli ka Kärdla, nende jaoks oli siiski suurem probleem inimeste ja tehnika praamidega üleveo ning lisareiside korraldamine. Logistika puudutab ka kõikvõimalikke kohalikke liikluspiiranguid ja parkimist.

Majutus. Paljud Kärdla majutuskohad broneeriti juba jaanuaris, kasutusele tulid seejuures ka koolide võimlad ja saalid. Nii mõnedki majutusettevõtjad said aga ninanipsu, sest just enne võidupüha öeldi mitmel juhul plaanide muutumise tõttu kohad üles. Ja viimasel hetkel uute soovijate leidmine tekitas peavalu. Broneeringute tegemisel oleks majutajatel mõistlik küsida osalist ettemaksu.