Äsjase põllumajandus-kaubanduskoja tellitud uuringu tulemused näitavad, et eestlased on piimausku. Iga päev joob piima 40 protsenti eestimaalastest. 87 protsenti inimestest on veendunud, et piim on tervisele kasulik. Selgus, et eestlased joovad piima sagedamini kui teistest rahvustest inimesed ning võrreldes vanemaealiste inimestega tarbivad joogipiima sagedamini 15–24aastased. Koguni 88 protsenti eestlastest sööb igal nädalal juustu.

Kuidas juust leiutati? Ammu-ammu olevat üks Araabia rändkaupmees asunud pikale teekonnale läbi kõrbe. Janu kustutamiseks võttis ta kaasa piima, mille valas lambamaost tehtud lähkrisse. Kui ta tükk aega hiljem lähkrist piima jooma hakkas, voolas sealt välja kõigest vedelikunire. Nahkkotti avades leidis ta sellest piima asemel tahke valkja massi. Piimamikroobid, lambamao bioaktiivsed ained, päikesekiirguse soojendav mõju, pidev edasi-tagasi loksumine ja nahkkotti mõjutav surve olid muutnud piima kalgendiks. Arvatakse, et niimoodi, pooljuhuslikult avastatigi juustuvalmistamise saladus ja et eelpool loetletud tegurid on tänapäevasel kujul olulised ka nüüdisaja juustutootmises.

Eestimaal on juustu söödud sajandeid, kirjalikud teated juustust kui toiduainest pärinevad 14. sajandist. See hinnaline toidukraam kuulus algul siiski vaid desserdina jõukate linnakodanike ja mõisahärrade toidulauale. Keskajal valmistasid Eestis juustu rannarootslased. Kohalik rahvas suhtus juustusöömisse aga kahtlusega: juustu peeti riknenud toiduks, mis oli kaua seisnud ja lõhnas imelikult. Massilisem juustutegu algas Eestimaal 19. sajandil mõisate meiereides ja hoogustus veelgi piimaühistute ajal.

Tänapäeval tuntakse maailmas ligikaudu 4000 juustusorti. Juustusid saab jagada mitmesse rühma nende oleku (kõvad, poolkõvad, poolpehmed, pehmed), valmimise põhimõtte (pinnalt  valmivad, seest valmivad, valmitamata) või lähtepiima järgi. Kõige rohkem valmistatakse maailmas juustu lehmapiimast, kuid kasutatakse ka kitse-, lamba- ja pühvlipiima. Mida vähem levinud piimast on juust valmistatud, seda kallimasse hinnaklassi see kuulub.

Osula koolimajas tutvustatakse homme kauaoodatud küla läbivat maanteelõigu ja kergliiklustee projekti. Tänases lehes ilmub aga artikkel piirkonna ühe ettevõtlusveduri, Varese külas asuva Osula Graanuliga.

Külastasime Osula Graanuli tehast pühapäeval. Vaevalt aastavanune graanulitehas säras uute läikivate seadmete ja päikesepaiste käes. Juba esimesel käivitamisaastal teenitakse kasumit ja plaanitakse tänavu saavutada täisvõimsus.

Tühjal põllul, kus veel mõned aastad tagasi jooksid kitsed, pöörlevad vedurisuurused hakitud puidu kuivatamise trumlid. Graanul Investi 2014. aastal käivitatud  Balti riikide suurim pelletitehas koondab kogu varasema oskusteabe, grupp ise on pelleti tootmismahtudelt juba Euroopas liider.

Selle Sõmerpalu vallas asuva tehase ja investeeringu kohta on raske kriitikat teha. Üheks ohuks võib olla see meeletu hoog, millega laienetakse nii oma peamises tegevusvaldkonnas kui ka võetakse üle hankijate ja ostjate ärisid. Pelleti- ja energiatootmise kõrval on omandatud kolm puidufirmat.

Maailmaturu liidripositsiooni saavutamine pole lähiajal teostamatu, praegu ollakse USA suurtootja järel teisel kohal, jäädes mahtudelt maha vaid kolmandiku võrra. Ja biokütus on igast küljest vaadates tulevikusõna.

Osula Graanul ei müü Eestis. Piltlikult öeldes köetakse Võrumaa väheväärtusliku metsamaterjaliga inglaste kodusid.

Varese küla ruulib. Sellise pealkirja panime loole ka teisel põhjusel. Juba mõned kuud tagasi kirjutasime Osula Graanuli naabertööstuse Toftani investeeringust. Valmib uus 32 miljonit eurot maksev saeveski, mis on viimase kümne aasta suurim investeering Eesti saetööstusesse. Toftan haarab suure osa senisest piirkondlikust paberi- ja küttepuu tooraine turust. Investeeringu juures on metsaomaniku jaoks oluline, et ta leiab ostja seni paberi- ja küttepuuks müüdud palgile.

Kohtumiseni homme Osula põhikoolis. Varese külas asuvad suured tööstusettevõtted on andnud rohelise tule Osula liiklustee projektile. Kolmekilomeetrine teelõik sisaldab olemasoleva riigimaantee uuendamist, valgustusega kergtee ehitamist, kõnniteid ja Võhandule uue silla ehitamist.