ARVAMUS

Meedias hakkas novembri keskel ringlema uudisetont, et haigekassal on kava uuest aastast vähendada maakonnakeskustes asuvates haiglates ambulatoorse eriarstiabi rahastamist.

Ajaleht Lääne Elu vahendab Läänemaa haigla peaarsti asetäitja Kai Tennisbergi sõnu, et haigekassa tahtvat ühtlustada maakonnahaiglate eriarstiabi osutamist, mis olevat väga ebaühtlane. Haigekassa tahtvat teha kohustuslikuks, et maakonnahaiglas peab abi saama kaheksal erialal. Need on sisehaigused, kirurgia, nina-kõrva-kurguhaigused, silmahaigused, naha-suguhaigused, taastusravi, günekoloogia, psühhiaatria. Praegu saab Läänemaa haiglas minna 18 eriarsti juurde, enamik neist käib Haapsalus teistest haiglatest.

Lõuna-Eesti haiglas on näiteks 117 voodikohta kuuel erialal ja ambulatoorselt saab eriarstiabi 19 erialal. Aastas on Lõuna-Eesti haiglas ambulatoorseid ravijuhte umbes 40 000.

Ida-Tallinna keskhaiglas olevat aga rahapuudus nii hull, et osa voodikohti on kavas kasutusele võtta tasulise hoolduse pakkumiseks (rahvakeeles tasuline vanadekoduteenus).

Spekuleerides võib sellist kärpimiskava nimetada ka maskeeritud haldusreformiks, kus Eestis oleks kaks omavalitsust – Põhja ja Lõuna (Liivi) omavalitsus ning kaks haiglat –, Tallinnas ja Tartus. Paistab, et kõiki eestimaalasi puudutavaid otsuseid ei tehta Toompeal, vaid Tallinnas Lembitu tänaval, kus asub haigekassa keskkontor.

Haigekassa koduleheküljelt saab lugeda: „Eesti haigekassa korraldab riiklikku ravikindlustust. Meie missiooniks on tagada enam kui 1,2 miljonile ravikindlustatud inimesele vajalike tervishoiuteenuste, ravimite, meditsiiniseadmete ning rahaliste hüvitiste kättesaadavus ja ravikindlustussüsteemi jätkusuutlikkus.”

Paarikümneaastase tervishoiusüsteemis töötamise kogemusega Lõuna-Eesti haigla juht Arvi Vask ütles kesknädalal gümnasistidele esinedes, et vaatab Kagu-Eestit kui terviklikku kogukonda, mida suudab ööpäev läbi teenindada Lõuna-Eesti haigla, kus on juba praegu 24tunnine nelja arsti valve.

Täiesti õhus ja omaette teema on Võru perearstikeskus?

{fcomment}

Georg Bernard Shaw on väga lihtsa näitega selgitanud, mis viib elu kodukesel Maal edasi.

Shaw ütleb, et kui teil on üks õun ja teie sõbral on ka üks õun, siis õunu vahetades on kummalgi sõbral ikka üks õun. Kuid kui kahel sõbral on kummalgi üks idee, siis ideesid vahetades on kummalgi kaks ideed.

Ajujaht just sellest mõttest kantud ongi. Nagu ütleb ka Lauri Semevsky, siis oma halukaariku ideega paneb ta ennekõike proovile iseenda. Halukaariku idee on ju iseenesest lihtne.

Näiteks Läänemaa noormees Laur Oberschneider sai saja sekka mootorsaeranitsa ideega, mis jätab metsas liikudes käed vabaks. Ranitsarakmete küljes võiks olla taskud tagavaraketi, viilide ja miks mitte ka termose jaoks.

Alates 25. novembrist on ettevõtjatel võimalik taotleda innovatsiooni- ja arendusosakut. Selle kaasabil saab ettevõtja osta teadmisi näiteks ülikoolidelt, kõrgkoolidelt, laboritelt, patendibüroodelt ja teistelt innovatsiooniteenuse pakkujatelt, et katsetada ja arendada ideid, mis panustavad ettevõtte uuendustegevusse nagu uudsete toodete, teenuste, tehnoloogiate, protsesside väljatöötamine või seniste parendamine. Toetatavad tegevused peavad kaasa aitama ettevõtete konkurentsivõime suurendamisele.

Selleks, et projektide toetused oleksid vajaduspõhised ning kaalutletud, on innovatsiooniosaku kasutamisel kohustuslik omaosalusmäär 20 protsenti, arendusosaku kasutamisel 30 protsenti. Taotletava toetuse maksimaalne summa innovatsiooniosaku puhul on 4000 eurot, arendusosaku puhul 20 000 eurot.

Paari nädala pärast algab Robotex 2015, kuhu on registreerinud osalema Rõuge põhikooli ja Võrumaa kutsehariduskeskuse võistkonnad. See näitab, et noored hoolivad ka muust kui arvutimängud. Kutsehariduskeskus läheb välja koguni kuue robotiga.

Pankurid on harjunud ütlema: mitte raha ei ole vähe, vaid häid ideid, mis suudavad raha teha, on vähe. Hetkeolukord Euroopa rahaturul on enneolematu, sest EURIBOR on langenud miinusesse. Seda ei ole osanud keegi ennustada. Hoiuste intressid jõudsid nulli tänavu veebruaris.{fcomment}