ARVAMUS

Mullu said varstulased terviseametilt jõulukingituseks teate, et perearstikeskus suletakse. Nüüd, kevadpühade eel on teada, et Varstu saab aprillis uue perearsti.

Varstulastel kulus kolm kuud, seljatamaks terviseamet. Kas kõike seda oli aga tarvis? Võib vastata jaatavalt ja eitavalt. Nüüd teavad kõik, milline järjekindel mees on Uuno Kolts.

See võitlus peaks julgustama inimesi ka teistes omavalitsustes. Kiiduväärt oli riigikogulaste pöördumine näoga oma valijate poole.

Seda vahejuhtumit ei oleks olnud tarvis. Inimesed olid stressis, nutsid. Ametnikud said aga soojas kabinetis istudes töötasu ikka kätte. Neile ei läinud korda, et varstulastel kulus ainuüksi tavalise vereproovi andmiseks terve tööpäev. Haigel inimesel tuli arsti juurde minekust loobuda ja olla oma hädaga üksi.

Varstulased kogesid, kui jäiselt ja osavõtmatult võidakse pealinnas asuvas terviseametis telefonikõnedele vastata. Varstu mure oli  võõras mure!?

Heimar Lenk ütles 7. märtsil riigikogus 18 riigikogulase arupärimist ette lugedes, et tegu on tõsise arupärimisega tervise- ja tööministrilt Jevgeni Ossinovskilt. Heimar Lengi sõnul käivad meie meditsiin ja arstiabi tase kõvasti alla. Eriti on seda märgata Tallinnast kaugemates piirkondades. Konkreetselt oli arupärimine kirjutatud Varstu ja Tsirguliina perearstikeskuse kohta. Need mõlemad, kaks suurt ja tublit perearstikeskust, pandi 1. jaanuarist kinni. Inimestele saadeti lihtsalt koju kirjad, et enam teil perearsti pole ja tee, mis sa tahad. Kohalikus meedias puhkes suur nii-öelda skandaal, inimesed avaldasid oma arvamust, aga vastuseid pole keegi saanud. Ja nüüd peavad nende kahe koha inimesed käima arsti juurde Võrru või Valka. Valga- ja Võrumaa elanikud on eluaeg maksnud makse ja nendel on õigus küsida Euroopa tasemel arstiabi.

Minister Jevgeni Ossinovski vastas Heimar Lengile, et Sõmerpalu valla perearst on avaldanud valmisolekut võtta Varstu nimistu endale teenindamiseks …

Miks neid läbirääkimisi perearstidega ei peetud juba möödunud aasta sügisel? Miks?

Äsjase põllumajandus-kaubanduskoja tellitud uuringu tulemused näitavad, et eestlased on piimausku. Iga päev joob piima 40 protsenti eestimaalastest. 87 protsenti inimestest on veendunud, et piim on tervisele kasulik. Selgus, et eestlased joovad piima sagedamini kui teistest rahvustest inimesed ning võrreldes vanemaealiste inimestega tarbivad joogipiima sagedamini 15–24aastased. Koguni 88 protsenti eestlastest sööb igal nädalal juustu.

Kuidas juust leiutati? Ammu-ammu olevat üks Araabia rändkaupmees asunud pikale teekonnale läbi kõrbe. Janu kustutamiseks võttis ta kaasa piima, mille valas lambamaost tehtud lähkrisse. Kui ta tükk aega hiljem lähkrist piima jooma hakkas, voolas sealt välja kõigest vedelikunire. Nahkkotti avades leidis ta sellest piima asemel tahke valkja massi. Piimamikroobid, lambamao bioaktiivsed ained, päikesekiirguse soojendav mõju, pidev edasi-tagasi loksumine ja nahkkotti mõjutav surve olid muutnud piima kalgendiks. Arvatakse, et niimoodi, pooljuhuslikult avastatigi juustuvalmistamise saladus ja et eelpool loetletud tegurid on tänapäevasel kujul olulised ka nüüdisaja juustutootmises.

Eestimaal on juustu söödud sajandeid, kirjalikud teated juustust kui toiduainest pärinevad 14. sajandist. See hinnaline toidukraam kuulus algul siiski vaid desserdina jõukate linnakodanike ja mõisahärrade toidulauale. Keskajal valmistasid Eestis juustu rannarootslased. Kohalik rahvas suhtus juustusöömisse aga kahtlusega: juustu peeti riknenud toiduks, mis oli kaua seisnud ja lõhnas imelikult. Massilisem juustutegu algas Eestimaal 19. sajandil mõisate meiereides ja hoogustus veelgi piimaühistute ajal.

Tänapäeval tuntakse maailmas ligikaudu 4000 juustusorti. Juustusid saab jagada mitmesse rühma nende oleku (kõvad, poolkõvad, poolpehmed, pehmed), valmimise põhimõtte (pinnalt  valmivad, seest valmivad, valmitamata) või lähtepiima järgi. Kõige rohkem valmistatakse maailmas juustu lehmapiimast, kuid kasutatakse ka kitse-, lamba- ja pühvlipiima. Mida vähem levinud piimast on juust valmistatud, seda kallimasse hinnaklassi see kuulub.