. 
Riigikogus teisipäeval Eesti uueks presidendiks valitud Alar Karis lubab riigipeana olla riigikogule hea partner.
„Tänan kõiki neid, kes minu poolt hääle andsid, aga ka neid, kes seda ei teinud. Ma luban olla heaks partneriks riigikogule. Suur aitäh,“ ütles Karis.
Karist toetas salajasel hääletusel 72 riigikogu liiget. Hääletamise teisest voorust võttis osa 80 riiigikogu liiget, ristiga märgistamata hääletamissedeleid oli kaheksa.
Valituks saamiseks oli presidendikandidaadil vaja riigikogu koosseisu kahekolmandikulist häälteenamust ehk vähemalt 68 riigikogu liikme toetust.
Alar Karise kandidatuuri esitasid teiseks hääletusvooruks taas Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni 59 saadikut.
Karis sai esimeses hääletusvoorus 63 eiigikogu liikme toetuse. Hääletusel osales siis 79 saadikut. 16 hääletussedelit oli siis ristiga märgistamata.
Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 12,9 protsenti, jooksevhindades moodustas SKP 7,4 miljardit eurot.
Statistikaameti juhtivspetsialisti Robert Müürsepa sõnul tuleb praeguse kiire majanduskasvu puhul silmas pidada, et selle taga on peamiselt eelmise aasta väga madal võrdlusperiood, mil Eestis oli koroonakriisist tingitud eriolukord.
"Valdav osa majanduskasvust tuli ettevõtlussektorist, mis on pärast eriolukorra lõppu jõudmas tagasi varasemale rajale. Märkimisväärne on ka see, et majanduskasv oli võrreldes 2019. aasta teise kvartaliga 4,7 protsenti," ütles Müürsepp pressiteate vahendusel.
Enim panustasid majanduskasvu kiirelt taastunud töötlev tööstus ning veondus ja laondus. Majandusele andis hoogu juurde ka info ja side tegevusala. Kaubandus hoogustus samuti, kogu eelneva aasta jooksul kasvu näidanud finantssektor jäi aga aasta varasemaga samale tasemele. Koroonapiirangutest tugevalt mõjutatud majutuse ja toitlustuse valdkond näitas küll kiiret kasvu, kuid kriisieelsest tasemest jäi tegevusala veel tublisti maha.
Energeetika oli ainsaks majandust märgatavalt aeglustavaks tegevusalaks ja selle põhjused peituvad suvel toimunud kiires hinnakasvus.
Eratarbimine kasvas majandusega sarnases tempos ehk 12,5 protsenti. Hästi läks kõigil tarbimisgruppidel, kuid eelkõige kasvasid kiirelt kulutused transpordile, riietele ja jalatsitele, vabale ajale ja meelelahutusele ning hotellidele ja restoranidele.
Maksulaekumine oli samuti hea, seda vedasid eelkõige käibemaksu ja aktsiiside laekumise suurenemine.
Investeeringud jõudsid koroonaeelsele tasemele ja hõlmasid peaaegu kõiki sektoreid ning põhivaraliike. Peamiselt paistis silma investeeringute kasv transpordivahenditesse, masinatesse ja seadmetesse ning hoonetesse ja rajatistesse. Vaid investeeringud eluruumidesse näitasid mõningast tagasiminekut.
Väliskaubandus jätkas uute tippude püüdmist, kui eksport kasvas 32,3 protsenti ja import 54,9 protsenti. Enim panustasid sellesse puittoodete ja töödeldud puidu, arvuti- ja elektroonikatoodete ning mootorsõidukite kaubavahetus. Teenuste poolelt suurenes arvutiteenuste kõrval taas nii äri- ja reisiteenuste kui ka transporditeenuste ost ning müük.
Võrreldes eelmise kvartaliga kasvas sesoonselt korrigeeritud SKP 4,3 protsenti ja võrreldes 2020. aasta teise kvartaliga 13,9 protsenti.
Lehekülg 782 / 1951
