. 
Haridus- ja teadusministeeriumi esindajad kohtusid reedel Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Haridustöötajate Liidu juhtidega, et arutada õpetajate palgatõusu ning riigieelarve strateegias saavutatud esialgsete kokkulepete kohaselt tõuseb õpetajate miinimumpalk kolm protsenti ehk 1354 euro peale.
"Oleme kokku leppinud, et üldhariduskoolide õpetajate miinimumpalk kasvab järgmisel aastal vähemalt kolm protsenti protsenti. See ei ole muidugi piisav, aga siiski koroonakriisi aastal märgiline. Töötan selle nimel, et leida võimalusi õpetajate palka suurendada," ütles minister Liina Kersna, kelle sõnul on õpetajad teinud lõppeval õppeaastal distantsõppe tõttu olulisel määral ületunde. "Üksnes sel kalendriaastal on 14-st õppenädalast üheksal pidanud nii Harjumaa kui ka Ida-Virumaa õpilased ja õpetajad olema distantsõppel, ülejäänud Eestis seitsmel nädalal. See on kasvatanud õpetajate töökoormust oluliselt," ütles minister Liina Kersna.
Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Reemo Voltri märkis, et järgmiste aastate riigi eelarvestrateegiasse on õpetajate väike palgatõus sisse kirjutatud, kuid loodetavasti jõutakse sügisestel läbirääkimistel järgmisele tasemele, et õpetajate töötasu võrreldes kõrgharidusega spetsialistide keskmisega ei langeks.
Kersna sõnul oli palgaläbirääkimistel juttu ka koolivõrgu korrastamisest, mis võimaldaks õpetajate palkade kiiremat ja suuremat kasvu: "Eesti panustab haridusse kuus protsenti sisemajanduse kogutoodangust, milles me oleme Euroopas esikolmikus. Samal ajal on meie õpetajate palgad Euroopa Liidu ühed kõige madalamad. Mis näitab, et haridusse suunatud rahast läheb selgelt liiga vähe meie kõrgelt kvalifitseeritud õpetajate väärtustamisse."
Valitsus kinnitab riigieelarve strateegia aastateks 2022-2025 tuleval nädalal. Õpetajate palga alammäära kolmeprotsendilise kasvu tulemusel on tuleval aastal õpetajate miinimumpalk vähemalt 1354 eurot ja õpetaja prognoositav keskmine palk 1586 eurot. Selleks on planeeritud lisaraha ligi 12 miljonit eurot. Õpetajate palkadeks on kavandatud 2022. aastal kokku 400 miljonit eurot.
Õpetajate palgaläbirääkimised jätkuvad sügisel.
Koroonaviirusesisaldus reovees on paljudes Eesti piirkondades langenud mõõdukale tasemele. Väga suure viirusesisaldusega proovide hulk on nädalaga kahanenud kolmandiku võrra.
Uuringu juhi, Tartu ülikooli antimikroobsete ainete professori Tanel Tensoni sõnul on vaatamata viirusekoguse valdavale vähenemisele jäänud Ida-Virumaa suuremad linnad siiski veel kõrgemate näitude juurde. Samuti on viiruse hulk suur Tallinnas ja Viimsi-Muuga piirkonnas, Haapsalus, Pärnus, Tartus ja Võrumaal. Tensoni hinnangul on praegune näitaja võrreldav ikka veel veebruari alguse seisuga. "Arvestades praegust üsna kõrget uute nakatumiste taset, läheb suurema muutuse saabumiseni ikka veel aega," selgitas Tenson.
Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest. Väiksematest asulatest võetakse punktproove, mis näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.
Uuring on terviseametile abistav tööriist, aidates jälgida puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt.
Proovide kogumisel teeb Tartu ülikool koostööd keskkonnauuringute keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites. Rohkem infot ja interaktiivne kaart uuringu varasemate tulemustega on uuringu kodulehel "Koroonaviiruse seire reoveest".
Lehekülg 890 / 1950
