Koolivaheajal kipub põnevate tegevuste vahel muutuma laste igapäevane rutiin ning ühes sellega ununema ka nende tervislikkuse rajal hoidmine ja regulaarne toitumine.

Olgu tegemist täpset päevaplaani järgiva või vabagraafiku alusel toimiva perega, väikene kaos ja ajataju kadumine käivad koolivaheaja juurde. Et aga maiustest ja aktiivsetest tegevustest tulvil vaheajal täisväärtuslik toit päris ära ei ununeks, tuleb lapsevanematel kavalus appi võtta. „Lastele ei meeldi, kui neid sunnitakse ja seepärast peavad vanemad sammu edasi astuma ning tervislikule toidule loovalt lähenema,“ õpetas Daily kaubamärgi all toitlustusteenust pakkuva Baltic Restaurants Estonia müügi- ja turundusjuht Tiiu Endriksoni ning jagas kasulikke nõuandeid koolivaheaja tervislikuks veetmiseks.

 „Mängige“ toiduga

Lastele meeldib mängida ja mis saaks olla lapsevanemale veel põnevam, kui ise mängureegleid seada. Leppige kokku, et iga päev peab iga pereliige sööma 4 erinevat värvi vilju. Õhtul saate sellest toidulaua ümber rääkida ning selgitada võitja. „Arvestades kui palju erinevat värvi puu- ja köögivilju loodus meile pakub, ei tohiks nelja erinevat värvi vilja leidmine sugugi keeruline olla. Motiveerimiseks võiks mängus olla ka väike auhind mõne tervisliku maiuse või smuuti näol,“ soovitas Endrikson.  

 Tervislikud snäkid

Aktiivsetel ja kasvueas lastel tekib nälg ka toidukordade vahel. Tihti on laste esimeseks valikuks rasvast, suhkrust ja kaloritest pungil snäkid, kuid see ei pea nii olema. Sellisteks puhkudeks varuge külmikusse jogurtit ja banaane, täistera leivatooteid, köögivilja määrdeid ning erinevaid valmis lõigatud köögivilju. „Kasta õun mee ja kaneeli sisse või pressi lemmikvili mahlaks, pane seejärel jäässe ning valmista üks mõnus mahlapulk,“ jagas Daily esindaja tervislike snäkialternatiivide soovitusi.

 Vesi suhkrujookide asemel

Gaseeritud joogid ja jääteed sisaldavad liiga palju suhkruid, et neid igapäevaselt janukustutajana tarbida. Vesi on jällegi ühe maailma avastava lapse jaoks liiga igav jook. „Lapsevanematel tuleb kavalus käiku lasta ja muuta vesi põnevaks, lisades sellele kurgiviilud, külmutatud marjad või apelsini sektorid. Väiksemad lapsed joovad vett parema meelega värviliste kõrte ja erikujuliste jääkuubikutega, kuhu võib ka marjad enne jäätuma panemist sisse panna,“ jagas kavalaid nippe Daily esindaja.

Tee puu- ja juurvili kättesaadavaks

Lapsed on harjunud, et ei pea tavaliselt ise midagi külmkapist otsima ning seepärast ei vaeva nad end ka külmikusse peidetud viljade otsimisega. Lapsevanemad võiksid uue traditsioonina asetada õunad, pirnid, banaanid ja apelsinid köögi- või elutoa lauale kaussi. Nii on need tervislikud kõhutäited pidevalt silme ees ja leiavad kindlasti tee laste kõhtudesse. „Kodudes, kus puuviljad on juba käe ulatuses, soovitan iga kord, kui lapsed küsivad kommi, neile hoopis värske vili laualt tuua. Nii tekib uus harjumus ja kommid ununevad peagi,“ lubas Endrikson.

Planeeri targalt, kokka varuga

Nädala menüü aitab hoida kulud ja toidujäägid madalad ning tagada tervisliku rutiini.

Valmistades toitu väikese varuga, saavad lapsed ka järgmise päeva lõuna ajal üksi kodus olles süüa täisväärtuslikku toitu. Nendeks päevadeks, mil õhtusöök viibib, võib eraldi karpi koorida ja lõigata porgandeid ning õunu, mida lapsed lihtsa vaevaga vahepalaks süüa saavad.

Kaasa lapsed toidutegemisse

Lapsed on nutikad ja andekad. Pane köögikapile valmis meelepärased toiduasjad ning luba neil valmistada võileib, hommikusöök, lõunaoode või olla abiks õhtusöögi valmistamisel. Koolivaheajal on ka hommikud rahulikumad ja perel rohkem aega ühisteks ettevõtmisteks. Õhtusööki valmistades jäta nooremate hooleks koorimine, vanematele usalda kergemate asjade lõikamine. „Baltic Restaurants Estonia teenindatavates koolides on populaarseks saanud ühiskokkamise üritused, mille käigus on lapsed näidanud oma suurt huvi toidu päritolu ja valmistamisviiside kohta. Soovitan lapsi rohkem köögis usaldada ja neid sinna tihemini kutsuda,“ sõnas Endrikson.

If Kindlustuse statistika kohaselt põhjustavad ilutulestiku raketid igal aastal raskeid õnnetusi, enamjaolt on põhjuseks olnud raketi vale kasutus või enneaegne plahvatus. Sageli on inimest tabanud raketi põhjustatud vigastused pöördumatud, hoonete akendest sisse lendavad raketid aga põhjustavad tulekahjusid. Kordame siinkohal üle ilutulestikuga ümberkäimise ABC.

Ifi klientidel on õnnetusi pürotehnikaga juhtunud igal aastavahetusel, peaasjalikult on olnud tegemist käte ning näopiirkonna vigastustega. Samuti on kodukindlustuse kliendid teavitanud meid tuppa lennanud rakettidest.

Möödunud aastavahetusel ühe Eestimaa linna keskväljakule ilutulestikku vaatama läinud meesterahvast tabas juhuslik rakett mõni minut pärast südaööd. Füüsilisi vigastusi said rindkere ning silm, kuid kuna rakett plahvatas mehe pea juures, siis halvenes ka tema kuulmine.

If Kindlustuse kommunikatsioonijuhi Rain Porsa sõnul tasub rahvarohketes kohtades ettevaatlik olla ning julgeda vajadusel ka vindist sõpra korrale kutsuda. „Purjus peaga kipub inimestel ohutaju kaduma ja ollakse valmis oluliselt suuremaid riske võtma. Soovitan seltskonna selgematel pürotehnika kasutamist jälgida ning vajadusel takistada vindisel semul raketti käest lasta või rahvarohkes kohas seda süüdata,“ lisas Porss.

Tasub meeles pidada:

1) Ilutulestiku tegemiseks tuleb valida ohutu koht eemal hoonetest ning inimestest

2) Rakett tuleb fikseerida selliselt, et see pärast süütenööri süütamist ei kalduks

3) Raketi süütamine käes on väga ohtlik ning lõppeb tihti raskete vigastustega

4) Süütenööri süütamiseks piisab ühest inimesest, teised peaksid olema ohutus kauguses

5) Tootega kaasas olevas ohutusjuhendis on kirjas kõik vajalik ohutuse tagamiseks