EESTI ELU

Politsei- ja Piirivalveameti kampaania kutsub inimesi üles lähisuhtevägivalda märgates sekkuma

Foto on illustratiivne

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja Krista Aasa sõnul on iga inimese kohus astuda vägivallale vastu. „Ükski lähisuhtevägivalla ohver ei tohiks tunda, et ta on selle probleemiga üksi. Numbrid näitavad, et veidi kasvasid mullu tunamullusega võrreldes lähisuhtevägivalla infoteated. Ohvrid julgevad anda vägivallast rohkem politseile teada, kuid endiselt on palju neid juhtumeid, mis meieni ei jõua. Vägivald ei ole ühe inimese, vaid terve ühiskonna probleem. Oled sa juhuslik kõrvalseisja, naaber, sugulane, sõber, kolleeg või poemüüja kohalikus poes – anna vägivallakahtlusest või abivajajast kellelegi teada või julgusta ohvrit abi küsima. See ei ole kohatu surkimine kellegi eraelus, vaid see võib päästa elu,“ julgustab Aas.

Vägivald koduseinte vahel suureneb pühade ajal, mis veedetakse sageli koos alkoholiga. Lähisuhtevägivalla kutsetele sõidavad politseinikud enim nädalavahetuseti ja õhtusel ajal. Eelmisel aastal sai politsei keskmiselt 40 lähisuhtevägivalla info- ja kuriteoteadet päevas ja kolmandikul juhtudest oli lähisuhtevägivalla pealtnägijaks või ohvriks laps. „Kodu peaks lapse jaoks olema kõige turvalisem koht ja vanemate kohus on oma last vägivalla eest kaitsta. Perevägivald on lastele trauma, nähtu ja kogetu elab neis edasi. Vägivalda kogenu on tulevikus suurema tõenäosusega vägivalla ohver või vägivallatseja. Vägivalla keskele sattunud laps ei tohi jääda tähelepanuta, vaid peab saama kohest tuge, et päästa laps vägivallamustrist,“ lisas Aas.

2017. aastal registreeriti üle Eesti hinnanguliselt 2632 perevägivallakuritegu. Lähisuhtevägivalla all kannatanutest ligi 40% olid vägivalla ohvriks sattunud viimase viie aasta jooksul korduvalt. Tüüpiline lähisuhtevägivalla toimepanija on 27-47-aastane põhi- või kesk(eri)haridusega mees, tüüpiline ohver aga 25-46-aastane keskharidusega naine.

Kuidas sekkuda?

Kuuldes näiteks kõrvalkorterist kisa, sõimu või appihüüdeid või nähes vägivalla kasutamist, helista hädaabinumbril 112.

Vägivallatseja võib rünnata ka kõrvalist isikut, seega ei pruugi olla mõistlik minna ise tüli lahendama.

Kui puutud ohvriga kokku, räägi temaga. Aita ohvril mõista, et tema ei ole vägivallatsemises süüdi.

Julgusta otsima abi ja pöörduma politseisse, ohvriabisse, naiste tugikeskusesse või arsti poole, et fikseerida füüsilise vägivalla tagajärjed.

Ära anna hinnanguid, aita leida kontakt ja abi!

Mängutubade peamine oht on amortiseerumine

Võrumaa Teataja

Mängutubades peetakse tihti sünnipäev või käiakse seal lastega lihtsalt mängimas. Kuigi teenuse ohutuse eest vastutab teenuse pakkuja, tasub ka lapsevanematel teada peamisi ohukohti, mida mängutoas jälgida, sest ohtlik olukord võib tekkida ka kasutamise käigus.

Iga päev mängivad mängutoas paljud lapsed ning alati ei pruugi teenusepakkuja olla märganud päeva jooksul tekkivaid seadmete purunemisi. Tarbijakaitseameti järelevalve mängutubades näitab, et peamine oht on intensiivsest kasutusest tekkinud seadmete amortiseerumine, mille tagajärjeks on atraktsiooni purunemine ja võimalik ohuolukord lapsele. Näiteks võivad puruneda köisredel või plaatidest koosnevatel sildadel vajub toestus ära ja sillale tekib plaadivahe.

Kuus soovitust, mida seikluspargis tähele panna

Võrumaa Teataja

Enne seikluspargis ronimist loe kindlasti leping läbi ning pea meeles, et kuigi teenuse pakkuja peab tagama teenuse ohutuse, tuleb teenuse kasutajal täita nii enda kui teiste ohutuse tagamiseks kõiki reegleid. Et seikluspargi külastamine oleks meeldejääv ja meeldiv kogemus, tasub eelnevalt teha veidi eeltööd ja tähelepanu pöörata mõningatele nüanssidele.

Piirangud kasutamisele

Kõigepealt tasub tutvuda teenusepakkuja kodulehega, kust selgub, millises vanuses või pikkuses kasutajatele park suunatud on. Seda tasub teada juhuks, kui seltskonnas on keegi, kes on lubatust noorem või lühem, siis tema teenust tarbida ei saa – ta lihtsalt ei pruugi ulatuda atraktsioonideni või ei ulata kinnitada end turvatrossi külge. Seega tasub uurida, kas pakutakse ka muid teenuseid või kas pealtvaatajaid lubatakse parki kaasa.

Välja tasub selgitada ka, kuidas ilmaolud mõjutavad seikluspargis ronimist, näiteks kas vihmaga on rajad avatud või mitte.

Vajalik füüsiline ettevalmistus

Seikluspargi kodulehel on enamasti kirjas, kas tegemist on madal-  või kõrgseiklusradadega ning millist füüsilist ettevalmistust see nõuab. Kõik rajad ei ole nii lihtsad, et igaüks suudaks neid igal ajahetkel läbida. Kui seiklusparki minnakse sõpruskonnaga, tasub läbi mõelda, kas igaüks on valmis rada läbima. Igale järgmisele rajale minnes tasub vahepeal nõu pidada ka juuresoleva instruktoriga, kes oskab anda head nõu vastavalt kui osav tundub ronija olevat ja teab eesootavaid takistusi. Sõbra toetamine ja julgustamine on hea, kuid kui sellest saab survestamine, ei jää sellest sõbrale head kogemust ning hirmud võivad pigem süveneda.

Ronimiseks sobiv riietus

Parkides võivad olla piirangud ka riietusele. Kindlasti ei sobi lehvivad riided – seelikud ja sallid, ka kapuuts võib rajaosadesse takerduda. Seiklusparki soovitatakse külastada sportlikes pika varruka ja säärega rõivastes. Jalanõud peaksid olema kinnised ja kindlalt jalas. Pikad juuksed tasub panna korralikult patsi, et vältida takerdumist konstruktsioonide või liikuvate osade vahele.

Töökorras ja kasutajale sobiv varustus

Varustust vastu võttes vaata ka ise rakmed, köied, karabiinid ja rullikud üle. Kui rakmete sild või köied narmendavad või neid on proovitud ise parandada, ei pruugi need sinu ohutust tagada. Kui isesulguvad karabiinid või rullik ei sulgu ise korralikult (plõksuta neid kinni-lahti mõned korrad), võib eeldada, et mustus on detailide vahele läinud või detailid on liigselt kulunud ning seade vajab hooldust või välja vahetamist. Sellistel puhkudel anna sellest teenusepakkujale teada ja küsi endale teised.

Kui seikluspargi esindaja pakub kindaid ja kiivrit, siis kasuta neid. Vali kindlasti õige suurus, sest liiga suurte kinnastega on ebamugav ronida, need võivad takerduda karabiini vahele selle turvatrossile ühendamisel.

Kuula juhendajat

Kui rada ei ole üles ehitatud ühe tervikuna, tutvu ka radade skeemiga ja värvide tähendusega, enamasti on iga järgnev rada raskem. Pargis esimest korda ronides tasub rajad läbida teenuse osutaja soovitatud järjekorras. Kindlasti kuula tähelepanelikult instruktaaži ning kui midagi jääb ebaselgeks, küsi üle. Pea meeles, et kaasaolevad lapsed on seikluspargis täiskasvanute vastutusel ning hoolitse selle eest, et ka nemad kõikidest reeglitest aru saaksid ja neid järgiks.

Raja kõige olulisem reegel, kui kasutatakse rullikute ja karabiinide süsteemis – üks karabiin peab ALATI olema turvatrossi küljes! Kui tunned, et vajad abi või juhendamist, anna sellest häbenemata instruktorile märku, sest selleks ta seal ongi. Kui keegi seltskonnast ei soovi või ei jaksa rada/radasid lõpuni teha, siis ta saab katkestada – ainult teenuse kasutaja ise saab hinnata oma võimeid ja jõuvarusid.

Anna seikluspargile tagasisidet

Isegi, kui järgitakse kõiki reegleid ja nõudeid, ei ole siiski täielikult välistatud õnnetuste juhtumine, näiteks võib juhtuda, et seikleja väänab jala välja pärast ebaõnnestunud maandumist või marrastab nahka vastu puidust konstruktsiooni. Õnnetuse korral on oluline sellest ka teenuse osutajale teada anda, ainult nii saab ta teenust paremaks ja turvalisemaks muuta.

Anneli Nagel, tarbijakaitseameti  turujärelevalve osakonna toote- ja teenuseohutuse nõunik


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD