Kui hing ihkab palgatöö asemel suuremat eneseteostust, paindlikkust ja vabadust või otsid võimalusi sissetuleku suurendamiseks, tasub oma oskused ja teadmised käiku lasta. Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus annab nõu, millele mõelda enne, kui kontoriukse lõplikult selja taga kinni lööd.

1. Kõik algab ideest, kasuta olemasolevaid ressursse

Kõik saab alguse suurepärasest ideest, kuid mõistlik on iseseisvat äri alustada juba olemasolevaid ressursse kasutades – sinu oskused, kogemused ja kontaktid on väärtuslikud. Valdkonna spetsialistina kaalu võimalust müüa oma oskusi eraettevõtjana. See võimaldab valida nii kliente, töö tegemise aega kui ka töötasu. Äriks võid muuta ka oma hobi - kui tegeled fotograafiaga, valdad väga heal tasemel võõrkeeli või tegeled veebikujundusega, võid pakkuda oma oskusi teenusena. Lisatööga võid esialgu tegeleda põhitöö kõrvalt.

2. Kogu varakult stardikapitaliks

Eestis on osaühingu loomine lihtne. Seda saab kiirelt teha interneti teel ja kui tulevane tegevusvaldkond kapitalimahutusi ei nõua, siis võid alustada ilma osakapitali sisse panemata. Siiski arvesta, et piisava käibevoo tekitamine võib võtta aega ning ka alustava ettevõtjana tuleb rahaasjadega hakkama saada. Mõistlik on koguda endale paari kuu jagu rahalist puhvrit, millega katta nii elamiskulud kui ettevõtluse alustamisega seotud väljaminekud, nagu riigilõiv, kontori rendipind või teenuse pakkumiseks vajalike töövahendite soetamine.

3. Koosta äriplaan, sea selge eesmärk

Kui oled otsustanud oma ettevõttega alustada, koosta võimalikult täpne äriplaan. Selleks analüüsi turgu ja konkurente, kirjelda pakutav teenus ja too välja oma eelised, kaardista potentsiaalsed kliendid ja nendeni jõudmise kanalid, prognoosi oodatavad kulu- ja tuluallikad ning sea endale eesmärk, milleni soovid jõuda. See annab sinu tegevusele vajaliku raamistiku ning konkreetse sihi, mille nimel töötada.

4. Tee selgeks raamatupidamise põhitõed

Iseendale tööandjaks olemine tähendab ka raamatupidamisega tegelemist ja esialgu võib erinevatest aruandlus- ja maksukohustustest läbi närimine olla võrdlemisi keeruline. Internetist leiad materjale teadmiste omandamiseks ja vajalikke programme, mis aitavad raamatupidamist korraldada. Arvesta, et kui palgatöötajana tasub sotsiaal- ja tulumaksu sinu eest tööandja, siis eraettevõtjana on need sinu kanda. Seega peab teenitav tulu olema suurem kui summa, mille endale palgaks maksad. Kui sa end numbritega kindlalt ei tunne, usalda aruandlus professionaalsele raamatupidajale.

5. Kindlusta tagala, sõlmi lepingud

Teenuste pakkumisel peaks koostöö põhinema kokkulepetel, kus on kirjeldatud mõlema poole õigused ja kohustused. Nii on kindlam tunne, et saadakse just seda, mida tellitakse ja kui ei saa, saab lepingule viidates oma õigusi nõuda. Kindlasti peaks lepingus olema ära toodud tellitava töö ja pakutava teenuse sisu, töö tegemiseks kuluv aeg, selle üleandmise vorm ja koht ning töö eest saadav tasu.

6. Planeeri töö- ja puhkeaega

Kindlasti nõuab oma ettevõtte loomine aega ja sageli tuleb seda leida puhkeaja arvelt. Ära siiski üle tööta. Vastasel korral võid end peagi avastada olukorrast, kus sul ei ole enam energiat, et edasi tegutseda. Läbipõlemise ennetamiseks võta endale aega nii töö tegemiseks, puhkamiseks kui lähedaste ja sõpradega koosolemiseks.

Uuringufirma Norstati Eesti-Läti alkoholi piirikaubanduse uuring näitab, et tänavu on Läti piiripoodidest alkoholi ise ostnud või lasknud tuua 28 protsenti tööealistest eestimaalastest. 26 protsenti Eesti elanikest kaalub alkoholi ostmist Lätist. Lätist alkoholi soetanutest 84 protsenti pidas seda tasuvaks või pigem tasuvaks ning 60 protsenti alkoholi ostnutest soetas Lätist ka muid kaupu. Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu hinnangul kaotab Eesti Läti piirikaubanduse tõttu tänavu ainuüksi alkoholilt kuni 20 miljonit eurot maksuraha. Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit, Kaupmeeste Liit ja Õlletootjate Liit taotlevad aktsiisitõusude peatamist ning edasiste aktsiisiotsuste tegemisel põhjalikke piirikaubanduse mõjude analüüse.

„Uuring näitab, et Lätist alkoholi ostmine on üle-eestiline trend, mis on Lõuna-Eestis eriti mastaapne. Aktsiisivahed võrreldes Lätiga on suured ning järgmise aasta algusesse planeeritud aktsiisitõus muudab alkoholi piirikaubanduse Lätist veelgi tasuvamaks. Senise aktsiisipoliitika jätkudes piirikaubandus intensiivistub, maksuraha viiakse Lätti, kuid alkoholikahjudega tuleb tegeleda ikkagi Eestis,“ ütles Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuht Nele Peil.

„Maksulaekumine kahaneb 2016. aastal kõigilt alkoholiliikidelt ja hakkab alates 2017. aastast järsult süvenema. Eestis tarbitavast kangest alkoholist ostetakse Lätist 2017. aasta lõpuks kuni 30 protsenti, õlleostudest ligi 13 protsenti. Kui Soome turistid harjuvad Eesti asemel Lätis ostureisidel käima, siis on selle mõjud kogu turiste teenindavale sektorile enneolematult rasked,“ ütles Eesti Õlleliidu tegevjuht Peeter Võrk.

„Alkoholimüügi dünaamika Eestis näitab selgelt tugevat langust. Müügimahtude langus on olnud kõige suurem Valga-, Võru- ja Põlvamaal – osades kauplustes isegi kuni 57 protsenti. Teistes Eesti piirkondades sai tugevam, isegi 35-protsendiline müügimahu langus alguse aprillis, mil hoogustus Eesti-Läti suunaline alkoholiturism. Piirikaubandus puudutab enim  kaupmehi, kellel pole alkoholi müügimahu drastilist langust võimalik ülejäänud Eesti või rahvusvahelise turu abil tasakaalustada. Suurim surve on kohalikule väikekaupmehele ja kohalikele töökohtadele. Lätti sõites ei piirdu ostlemine ainult alkoholiga, see hõlmab üha jõulisemalt ka kütust, tubakat, toitu, esmatarbekaupu ning ka kohalikke teenuseid,“ ütles Kaupmeeste liidu tegevjuht Riin Savi.

Uuringu andmetel on ise tänavu Läti piiripoodidest alkoholi ostnutest 41 protsenti käinud seal vähemalt kaks korda. Nende hulgas on 14 protsenti vastajaid, kes on Lätist alkoholi toonud enam kui kolm korda.

Isiklikult on tänavu Läti piirikauplustes ostmas käinud 70 protsenti valgamaalastest, 54 protsenti võrumaalastest, 46 protsenti põlvamaalastest, 35 protsenti järvamaalastest, 34 protsenti tartumaalastest ja 33 protsenti pärnumaalastest. Samas on Läti piirikaubandusest isiklikult alkoholi soetanud ka 29 protsenti jõgevamaalastest, 28 protsenti viljandimaalastest, 24 protsenti lääne-virulastest, kuid ka 19 protsenti saarlastest ja 18 protsenti harjumaalastest.

Ühe reisiga tõi Lätist alkoholi ostnutest 51 protsenti kaasa alla 2 liitri kanget alkoholi. 35 protsenti alkoholi soetanutest tõi Lätist kaasa 2-10 liitrit kanget alkoholi. Üle 10 liitri kanget alkoholi, ehk üle lubatud koguse tõi Lätist kaasa 7 protsenti alkoholi ostunutest. Lisaks ei suutnud 7 protsenti toodud kogust hinnata.

Lahjasid alkohoolseid jooke tõi 56 protsenti alkoholi soetanutest kaasa alla 20 pudeli, 30 protsendi ostlejate kogus jäi vahemikku 20-100 pudelit, viie protsendi ostukogus jäi vahemikku 102-220 pudelit. Vaid üks protsenti tunnistas lubatust suurema koguse lahja alkoholi Eestisse toomist. Toodud kogust ei suutnud hinnata  8 protsenti.

Uuringu kohaselt tõi 78 protsenti Lätis ostlejatest alkoholi kaasa enda tarbeks ja 36 protsenti ka sõprade ja tuttavate tarbeks. Üks protsent Lätist alkoholi ostnutest tunnistas, et tegi seda müügi eesmärgil.

2016. aasta 15-protsendiline alkoholiaktsiisi tõus tõi kaasa alkoholi piirikaubanduse hoogustumise Eesti-Läti piiril. Alkoholi piirikaubanduse põhimüük koondub spetsialiseeritud alkoholipoodidesse Valkas, Ruhjas ja Ainažis (Iklas).

Norstat viis veebipaneeli meetodil tehtud küsitluse läbi augustis 2016. Küsitluse valim oli 1000 inimest juhuvalikuga vanuses 18-64. Kvootvalim vastas soo, vanuse, keele ja maakonna lõikes Eesti rahvastikujaotusele.