. 
.
Terviseameti andmetel on alates detsembrist vaatamata kõikidele rakendatud ravimimeetmetele raskekujulise gripi tõttu surnud kaheksa inimest vanuses 35-81 eluaastat.
Kõik haigestunud kuulusid riskirühmadesse – kahel lahkunul oli raske krooniline haigus, kuue inimese puhul oli mõjutajaks nii rasked kroonilised haigused kui kõrge vanus. Andmed vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.
Alates detsembrist viibis seitsmes haiglas intensiivravil kokku 26 inimest vanuses kolm kuni 81 eluaastat, neist 14 olid vanemad kui 65 eluaastat. Kümme intensiivravi vajanut olid vanuses 20-64, samuti vajasid intensiivravi kaks kolmeaastast last. Kolme inimese kohta puudusid kaasuvate haiguste kohta andmed, kuid kaks neist, lapsed vanuses kolm aastat kuulusid riskirühmasse vanuse tõttu. Ülejäänud intensiivravisse sattunutest kuulusid riskirühmadesse nii vanuse kui ka kaasuvate haiguste tõttu. Andmed intensiivravi vajanute vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.
E-Tervise SA täpsustanute andmetel on hooaja algusest gripi tõttu haiglaravi vajanud 558 patsienti, kellest 34,1 protsenti moodustasid kuni nelja aastased ja 20,8 protsenti kuni üheksa aastased lapsed. 6,1 protsenti haiglaravi vajanutest olid vanuserühmas 15-19 eluaastat. Tööealiste vanuserühmas on siiani haiglaravi vajanud 84 inimest, mis osakaaluna moodustab 15,1 protsenti. Vanemaealiste osakaal haiglaravi seas ulatub 24 protsendini.
Haiglaravi vajanute hulgas jätkab tõusu vanemaealiste ja täiskasvanute patsientide osakaal.
Raskekujuliste gripijuhtude ülevaade põhineb Tartu ülikooli kliinikumi, Ida-Tallinna keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla, Tallinna lastehaigla, Põhja-Eesti regionaalhaigla ning Narva ja Viljandi haiglate poolt edastatud andmetel.
Terviseamet soovitab grippi haigestumise vältimiseks regulaarselt käsi pesta, haigestunud peaksid tüsistuste ja haiguse leviku vältimiseks kodus püsima.
Möödunud aastal tasusid 8300 inimest õigusabi eest keskmiselt kümme eurot juhtumi kohta.
Eesti Õigusbüroo pakub justiitsministeeriumiga koostöös tasuta ning soodustingimustel õigusabi Eestis elavatele inimestele ning mullu abistati selle projekti raames 8300 inimest üle Eesti ning keskmine nõustamise aeg ühe inimese kohta oli 2,2 tundi, mis tähendab, et keskmiselt tuli enda mure lahendamise eest tasuda alla kümne euro.
Kokku on Eesti Õigusbüroo 1,8 aasta jooksul abistanud 15 000 inimest ning sama projekti raames jätkatakse inimeste abistamist ka tänavu. Kõige rohkem abistati 2018. aastal inimesi perekonnaõigusega seonduvates küsimustes - 2800 korral, napilt samapalju tuli lahendada ka võlaõigusega seonduvaid probleeme - 2700 korral.
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.
Riikliku postifirma Omniva juhatuse esimees Ansi Arumeel rääkis Lääne-Virumaa omavalitsusjuhtidega kohtudes, et kui 2007. aastal saadeti Eestis 60 miljonit kirja, siis mullu vaid veerand sellest ehk 15 miljonit, kirjutab Virumaa Teataja.
Lõviosa vähenemisest ei tule aga mitte inimeselt inimesele saadetud kirjade arvu kahanemisest, vaid hoopis sellest, et arved on üha rohkem elektroonilisi kanaleid mööda liikuma hakanud. Mullu sai Eesti elanik aastas keskmiselt 14 kirja, neist 11 olid arved või ametlikud teated. Erilist heameelt see Arumeelele ei tee, sest võrreldes 2007. aastaga tähendab kirjade hulga vähenemine Omnivale 20 miljoni euro kaotust aastas.
Siiski moodustab traditsiooniline postiteenus ehk kirjade ja perioodika kojukanne vaid alla kolmandiku Omniva käibest ning üha suuremaks paisub eeskätt e-kaubandusega seotud pakiteenuse osakaal. “Klientide soovid on muutunud ja aina rohkem ostetakse internetist,” põhjendas Arumeel.
Ta lisas, et just pakikaubanduse osatähtsuse pidev suurenemine on andnud ettevõttele võimaluse osutada ka tavapostiteenust.
Eelmisel aastal paigaldas Omniva üle Eesti 100 uut pakiautomaati. Tänavu tuleb neile kindlasti lisa, kuid mitte enne sügist. Pakkidel on suur tähtsus ka postiasutuste töös. Arumeel tõi näite, et Sõmeru postipunktis tehakse kuus keskmiselt 316 tehingut, neist 296 juhul on tegu paki väljastamisega.
Eelmisel nädalal levinud jutud selle kohta, nagu tahaks Omniva hakata ajalehti koju kandma vaid tööpäeviti, lükkas Arumeel ümber. Laupäevane kojukanne jääb ja riik eraldas Omnivale kojukande toetuseks ka lisaraha.
Palga asemel omanikutulu maksmise ehk OÜtamise aastane maksukahju suurus oli mullu 9 miljonit eurot, kirjutab Postimees.
Kuigi maksuamet on OÜtamist kolme aasta jooksul poole võrra vähendanud, paistavad palga alaraporteerimisega silma kinnisvaramaaklerid ja lapsehoolduspuhkusel viibivad töötajad.
2015. ja 2016. aastal hindas maksuamet OÜtajate arvuks 1000 inimest ja maksuauguks 20 miljonit eurot aastas. Ameti viimane, mullu novembris tehtud analüüs näitab, et palga asemel omanikutulu maksjate arv on kahenenud poole võrra.
Autovaraste lemmikmark oli mullu sarnaselt eelneva aastaga Volkswagen, samas on ärandamised jätkuvalt langustrendis.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmetel varastati mullu 202 sõidukit, millest 41 olid Volkswagenid, 18 Toyotad, 17 Fordid, 16 BMW-d ning 12 Audid ja Mercedesed. Ärandajate saagiks langes ka kümme Volvot, üheksa Opelit ning kaheksa Peugeot´d ja Renault´d.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhi Urmet Tambre sõnul varastatakse kõige enam seisma jäänud amortiseerunud sõidukeid eesmärgiga teha neist doonorauto või viia need metallikokkuostu. "Kõige enam ärandatakse sõiduk lühikeseks lõbusõiduks ning tihti teevad seda auto omaniku tuttavad, lõbujanulised noored või purjus inimesed," rääkis Tambre BNS-ile.
"Kui keskkond võimaldab vargal tegutseda, siis on ka tõenäolisem, et varas sellele hoovile satub. Näiteks kui keskkond manab mulje, et auto on ilma valveta, pikalt kasutuseta ja kõrvalises kohas silma alt ära. Vargad tegusevad seal, kus neil on end lihtsam varjata. Nendeks on pimedad paigad, mis jäävad pealtnägijate ja valvekaamerate eest varju," ütles Tambre.
Ta soovitab igal korteriühistul ja koduomanikul valgustada ning võimalusel kaameratega katta oma kodu ümbrus. "Valvekaameral on ennetav mõju, nii on väiksem tõenäosus, et hoovi sattuvad vargad. Kaamera paigaldamine on ka odavam, kui vargusega tekitatud kahju. Videokaameratest on enim kasu parklates ja trepikodade uste juures. Valvsus ja oma vara kaitsmine ei ole kunagi liiast, olenemata milline on sõiduki mark või väljalaskeaasta. Enamus sõidukite vargustest on võrdlemisi väikse turuväärtusega ja ka amortiseerunud sõidukeid," ütles Tambre.
Tema sõnul käivad Eestis aeg-ajalt ka professionaalsed vargad välisriikidest, kuid nende saagiks langeb väike arv sõidukeid, ning suurem osa vargaid on kodumaised. "Kõige vähem on statistiliselt autosid varastanud piiriülesed organiseeritud kurjategijad, kes viivad varastatud autod välismaisele mustale turule müügiks," lisas Tambre.
Lehekülg 10 / 1771
