Ettevõtlik Sõmerpalu vald:Sõmerpalu valda toidab puidusektor ja loomakasvatus

• Sõmerpalu vald: Elanike arv 1928, 18–62aastaseid 1222, pensioniealisi 370. Vallas on registreeritud viis aktsiaseltsi, 62 osaühingut, 82 füüsilisest isikust ettevõtjat. •

Sõmerpalu vallas registreeritud ettevõtete arv on muljetavaldav. Kui nad kõik tegutseksid kasvõi mikroettevõtte tasandil (töötajate arv alla kümne), valitseks vallas tööjõupuudus. Paraku eksisteerivad vallavanema Aare Hollo sõnul paljud neist ainult paberil või tegutsevad mujal.

„Pean ütlema, et meil on vähemalt selles osas vedanud, et rootslased 1990. aastate keskel valisid saematerjali toomiseks just Sõmerpalu valla,” lausub Hollo rahulolevalt. Toftanis on praegu tööl üle 100 inimese ja umbes pooled neist on oma valla elanikud. Ka teine pool võiksid kohalikud olla, aga siin tuleb mängu rida takistusi. Toftani palgad on valla ühed kõrgemad ja selle eest oodatakse inimeselt ka väga täpset töölkäimist ja töö tegemist. Nii mõnelegi ei ole see mõistetav. Lisaks vajab kaasaegne tehnika ja tehnoloogia üsna kõrge kvalifikatsiooniga inimesi, keda alati kohapealt võtta ei ole. Sama probleem on kaubavedudega tegeleval OÜ-l Plangi Trans.

Toftani juurde on tekkinud niinimetatud puidutööstuspiirkond, kus tegutsevad ka OÜ Aivar & Merike puidufirma, puiduliistusid valmistav firma OÜ Combilink ja metsataimi kasvatav OÜ Forestplanter. Veidi kaugemal teeb OÜ Linnamäe Puit tellimustööna aknaid ja uksi. Kokku leiab neis tööd üle 100 valla elaniku.

Kuigi põllupidamisega tulu teenivaid ettevõtjaid on vallas palju, ei paku kaasaegsel tehnolooogial põhinev taimekasvatus töökohti enamatele kui ainult oma perele.  Loomakasvatuses on hetkel veel tööjõuvajadus suurem. Võhandu Põllumajanduse OÜs leiab rakendust peaaegu poolsada inimest, aga ka seal liiguvad mõtted minimaalse inimtööjõuvajadusega robotlauda suunas.

Sõmerpalu valla ettevõtluskaarti vaadates jääb silma, et siin on juletud katsetada ka ebatüüpilistes nišivaldkondades. Mitte just iga vald ei saa uhkeldada päris oma ja edukalt tegutseva pagaritööstusega. Järveres asuva Paadi Pagari toodang on tuntud ja nõutud terves Lõuna-Eestis.

Pruuli-Kaska talus kasvavad viinamarjad nii kasvuhoones kui ka avamaal. Endel Leius tegeleb karusloomakasvatusega. Roosu talus on alustatud Šoti veiste kasvatamisega. Maailma mastaabis tuntud motosportlane Avo Leok on loonud oma kalakasvatusfirma. Samas ei ole ta katkestanud ka sporditööd ja annab oma teadmisi edasi treenerina. Kui Avo kasvatab kalu sisetingimustes, siis Arvo Leok tegeleb välikalakasvatusega. Tublisid tegijaid on ka traditsioonilistes valdkondades. Teraviljakasvatajast Väikemetsa talule on isegi president tunnustuse andnud.

Kaks arengustsenaariumit ühes vallas

1990. aastate haldusterritoriaalsel kujunemisel moodustati Sõmerpalu vald peamiselt  Võhandu kolhoosi ja Sõmerpalu sovhoosi aladele. Põllumajandusreformi käigus asutati Võhandu piirkonda Võhandu Põllumajanduse OÜ, aga Sõmerpallu riigimajand, mida mitmeid kordi erastati. Nüüdseks on Sõmerpalus põllumajanduslik tegevus katkenud ja sellest on vallavanemal südamest kahju. „Kui erastamine oli, siis korraks hakati tõsiselt tegutsema, osteti masinad, aga nüüd on kõik kadunud ja hooned lagunevad,” kirjeldab vallavanem praegust olukorda.

Samas on ka kõrvalasuv Võhandu üle elanud igasuguseid raskusi, aga nemad aina laiendavad tegevust. Vana Sõmerpalu sovhoosi aladel on hooned olemas, aga tegevust ei teki. Vald ei saa siin midagi teha, sest hooned on eraomanduses. Huvi nende vastu on tuntud, aga kaubale pole saadud. Järvere kahe tühja viilhalli eest küsiti mõistlikku hinda ja need leidsid rentniku. Ühes valmistab Soome firma veoautode haagiseid ja teises remonditakse metsatehnikat.

Vähenevate tuludega kõrgenevate kuludega keskkonnas

Vald ise annab tööd 115 inimesele. Enamus neist on seotud haridusvaldkonnaga. 110 õpilasega Osula koolis töötab 29, 70 õpilasega Sõmerpalus 25 ja lasteaias 21 inimest, 40kohalises hooldekodus 16 inimest. Õpetajapalk tuleb küll riigilt, aga muud kooliga soetud kulud maksab kohalik omavalitsus. Lasteaiakulud on kõik valla kanda.

Kuigi kulud aina kasvavad, vähendati valdade üksikisiku tulumaksu laekumist masu ajal poole protsendi võrra. „Vaatame oma kulusid kogu aeg väga kriitilise pilguga üle ja oleme rakendanud peaaegu kõik kokkuhoiuvõimalused. Ent kuskilt tuleb piir, alla mille ei ole kohalik omavalitsus enam jätkusuutlik,” lausub Hollo. Valla ametnike arv on tema hinnangul viidud nii minimaalseks, et vähemaga ei olda enam tegutsemisvõimeline. Hooned on maksimaalselt kasutuses. Kuigi kahe kooli ülalpidamine on valla jaoks väga suureks finantskoormuseks, püütakse säilitada mõlemad majad. Enne otsuste langetamist on vaja põhjalikult analüüsida, kuidas kooli kadumine mõjutab elanike vallast lahkumist. Talumees jääb maale ja tema lapsed ka, aga kortermajade elanikud on valmis kergemini elukohta vahetama. Praegu on Sõmerpalu vallas kortermajad veel inimesi täis.
Kuidas edasi?

Valla elanike arv on viimaste aastate jooksul küll vähenenud, aga mitte oluliselt. Põhjused on vallavanema Aare Hollo sõnul samad nagu mujal. Lapsi sünnib aina vähem, noored ei tule pärast kõrg- ja kutsekoolide lõpetamist valda tagasi, sest kodukohas ei leia nad rakendust. Tööjõulised inimesed suunduvad linna esmalt tööotsinguile ja lõpuks ka elama. Suurem lahkumine toimub keskusest kaugemalt hajaasustusega kohtadest. Päris palju noori läheb Tallinnasse, sest tervel Võrumaal ei ole neile erialast tööd pakkuda. Vallavanem on veendunud, et elamispaiga valikul on ja jääb määravaks töökoha olemasolu.

„Me kõik saame aru, et ühtegi ettevõtjat ei saa vägisi maal tegutsema sundida, eriti kui siin on kulud suuremad, aga riik võiks soodsamat maksupoliitikat rakendades tekitada ettevõtjates huvi tootmist pealinnast kaugemale tuua,” pakub Hollo lahenduseks.

Oma töötud tuleb ise tööturule aidata

Majanduslanguse elasid Sõmerpalu ettevõtjad üle nii, et tõsiseltvõetavatest firmadest keegi uksi ei sulgenud. Kuigi kohapealsed etevõtted jätkasid tegevust, suurenes valla elanike seas töötute hulk mitmetes kordades. Kui 2005. aastal oli töötutena kirjas kõigest 19 inimest, siis 2010. aastal oli neid 160. Praegu on kirjade järgi vallas 75 töötut.

Vallas ollakse seda meelt, et töötutele ettevõtlusega alustamiseks rahalise toetuse andmine on väheefektiivne. Hollo usub, et raha toel inimesi ettevõtlikuks ei tee ja pigem vajavad inimesed julgustust ning õpetust, et end tööturule aidata. Sõmerpalu vallas on olnud kaks töötutele suunatud projekti koostöös Eesti Töötukassaga ja SA Dharmaga. Hiljuti lõppes kaks aastat kestnud projekt, mille eesmärk oli aktiveerida pikaajalisi töötuid lapsevanemaid tööturule naasma. Ettevõtmist vedas Reet Käär. Projekti teostamise käigus moodustati töötute tugigrupid, kus osales 33 naist. Neist on praeguseks tööga hõivatud 23. Sellist suurepärast tulemust ei julgenud keegi prognoosida.

„Kui inimene on istunud mõned aastad kodus, ei ole enam suurt lootust, et ta omal initsiatiivil tööle läheb ja vallal tuleb neid kogu aeg toetada. Mina aga arvan, et tegelikult tuleks aidata neid, kes veel endaga hakkama ei saa, ja neid, kes enam endaga hakkama ei saa,” leiab Hollo. Kuna projektid olid niivõrd edukad, siis on kindlasti kavas seda tööd jätkata.

Koostöötahe toetab nii valda kui ettevõtteid

Hollo sõnul on tal kavas hakata regulaarselt ettevõtjatega kohtuma, et vahetada infot, kuidas vald saab olla ettevõtjatele kasulik, aga ka vastupidi. Praegust koostööd hindab vallavanem väga heaks. Toftaniga on kokkulepe, et ta ostab kõigile esimesse klassi minejatele ranitsa. Nii Plangi Trans kui ka Roosu talu on aidanud valda, kui on kiirkorras vaja olnud transpordivahendeid remontida. Kohalikud ettevõtjad toetavad meelsasti vallaürituste läbiviimisel, samuti lasteekskursioone. „Mul ei ole ühtegi kogemust, et oleks „ei” öeldud,” kinnitab Hollo. Linnamäe Puiduga teeb vald koostööd akende, uste, riiulite ja muude puittoodete valmistamise osas. Võimalusel ostab vald vajaminevad teenused oma ettevõtetelt.