Riigikogulane vastab õpetajate streigi kohta

KÜSIMUS–VASTUS • Kuna see nädal möödub õpetajate streigi lainel, siis lasime ka meie riigikogulastel streigi kui ühe meeleavalduse vormi üle pead murda. Küsimused kõlasid järgnevalt: 1. Kuidas suhtute streiki kui meelsuse avaldamise vormi?, 2. Kas streigist on kasu nõudmiste saavutamiseks, näiteks õpetajate palkade tõusu tagamiseks?

Valdo Randpere (Reformierakond): Streik aitab kindlasti saada tähelepanu. Kas ta ka palgatõusule kaasa aitab, on aga kahtlane. Parim viis palkade tõstmiseks on majanduskasv, majandus aga ei kasva streikides, vaid tööd tehes.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Streikimine on täiesti normaal-ne meelsuse avaldamise vorm ja demokraatlikule riigile kohane tegevus. Streikimise pärast ei tohi kedagi taga kiusata ja üldjuhul streigitakse alles siis, kui eelnevad meetmed ei ole tulemust andnud.
Kindlasti on streikimisest kasu ja on kahju, et valitsus ei suutnud või täpsemalt öeldes isegi ei püüdnud streiki ära hoida. Arvan, et õpetajad ei oleks hakanud streikima, kui valitsus oleks kasvõi mingilgi määral õpetajate palka tõstnud ja näidanud tegudes, et väärtustab õpetajaametit.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Streik on täiesti seaduslik, aga siiski äärmuslik meelsuse avaldamise vorm. Loosungid, lipud ja üksteist üles küttev rahvamass ei aita kuidagi jõuda mõistliku tulemuseni. Kui nii survestades peakski keegi suutma oma nõudmised läbi suruda, siis pikas perspektiivis sel moel peale sunnitud tulemus ei saa olla jätkusuutlik.
Parimad lahendused sünnivad siiski läbirääkimiste laua taga ja rahumeelselt oma seisukohti argumenteerides ning põhjendades. Eestlased on ikka oma asju ajanud kaalutledes ja kahe jalaga maa peale jäädes. Saame oma heaoluks kulutada täpselt nii palju, kui teenime. See kehtib ühtviisi nii koduses majapidamises kui ka riigimajanduses. Riik saab kulutusi suurendada vaid majanduse kasvades, mitte aga laenuraha arvelt. Meil ei ole vaja ise eksperimenteerida. Piisab, kui vaadata, kuhu Lõuna-Euroopa on praeguseks jõudnud. Eesti majandus on hakanud kasvama ja ka reaalpalk on viimased kvartalid tõusnud. Ka õpetajate palk suureneb juba 2013. aastal.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Suhtun streiki väga positiivselt. Streigid on alati tulemusi andnud. Ega neid Läänes praegu muidu vaata et igal nädalal ei tehtaks. Meie pole streigiga harjunud. Eestlased ja koos nendega ka kohalikud venelased on seni vaikselt Ansipi valitsuse jutte kuulanud, lasknud enda palgast kolmandiku maha võtta ning vaikides edasi teeninud. Nüüd on see aeg läbi. Hetkel on erilise tähtsuse omandanud Narva ja Ida-Virumaa, kus vene kollektiivid on väga resoluutseks muutunud ja ähvardavad isegi elektrijaamade töö ümber korraldada, kui neid ei kuulata.
2. Kindlasti on kasu. Tulemus ehk antud juhul palgatõus ei pruugi õpetajaile tulla järgmisel päeval, aga ta tuleb. Ilma streigita vist mitte. Selle suure aktsiooni tähtsust näitab juba see, et valitsus on silmanähtavalt ärritatud. Kui meil juba oma paarkümmend tuhat inimest streikima hakkab, tähendab see Eesti jaoks midagi erakorralist. Kõige raskem on Brüsselile selgitada, miks alustasid streiki meil mitte lihttöölised, vaid haritud riigiteenistujad ja ühiskonna kõige laiem eliit. Kui ameeriklaste Energy-Energy Mart Laari valitsuse ajal Narva elektrijaamu erastada püüdis, siis koguti Keskerakonna ja Rahvaliidu ühise aktsiooni käigus 168 001 protestiallkirja. Toompeal korraldati kolm suurt meeleavaldust, millest osavõtjaid nimetas peaminister teleekraanil lumpeniks. Protestiaktsioonide tulemusena kukkus Laari valitsus, kuid elektrijaamad jäid Eestile alles.

Urmas Klaas (Reformierakond): 1. Streigiga võib kahtlemata saavutada tähelepanu, mõistlikke ja tulevikku vaatavaid lahendusi sellega ei saavuta. Seda näitab maailmakogemus. Kõige jätkusuutlikum ja toimivam vahend palgatõusuks on majanduse areng. Mida kiiremini areneb majandus, seda rohkem laekub maksusid ja seda rohkem on ka raha riigi käest palka saavate inimeste palgatõusuks. Meile on ühteaegu oluline hoolitseda nii meie majanduse arengu kui ka meie inimeste hea käekäigu eest. Need asjad on omavahel seotud.
2. Palkadega on selline lugu, et nad suurenevad tööd tehes, mitte streikides. Ma ei kujuta hästi ette, et kui praegu näiteks erasektoris töötavad inimesed streikima hakkaks, siis nende palk tõuseb. Haridusminister on kinnitanud, et õpetajate palgatõus ja sellega kaasnev koolivõrgu ümberkorraldamine toimub järgmisel aastal. See otsus on vastu võetud ammu enne streike.

Rein Randver (SDE): Õpetajate alampalga piirid on kehtinud juba alates 2008. aastast. Läbirääkimisi töötasu üle on peetud iga aasta. Kahjuks ei ole tulemused olnud positiivsed. Demokraatlikus riigis on streik üks võimalusi seista oma õiguste eest, juhtida tähelepanu kitsaskohtadele. Õpetajate streiki toetab üle 20 organisatsiooni. Eestis ei ole praegu ainult palkade probleem. Märkida tuleb ka koalitsiooni soovi muuta kollektiivlepingu seadust, mille tagajärjel satuvad ohtu töötajate tagatised. 2007. aastal hoiatasid ka arstid ja õed streigiga, kuid rahakott palgatõusuks avanes enne streigi väljakuulutamist. Leian, et õpetajate ja lasteaiakasvatajate tööd peab väärilisemalt hindama.

Ülo Tulik (IRL): Streik on viis, kuidas avalikult välja näidata oma nõudmisi, soove, suhtumist ja arusaamu. Minu jaoks on täiesti mõistetav õpetajate streigisoov, eriti kui õpetajad ise seda vajalikuks peavad. Streik aitab mõista ja mõtestada kõikide osapoolte arusaamu olulistest haridusmaastiku probleemidest ning otsida neile lahendusi. Kõige tugevama signaali annab õpetajate streik haridus- ja teadusministeeriumile, valitsusele ja Riigikogule, kes on pidevalt ja siiralt tegelenud erinevate lahenduste leidmisega. Minu arvates peab selleks, et tõsta õpetajate palku, meie haridussüsteem efektiivsem olema, see saab aga sündida ainult kogu ühiskonna ühise pingutuse viljana.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): Streik on kindlasti üks jõulisemaid nõudmiste avaldamise vorme. Nüüd oleme jõudnud ka Eestimaal selleni, et töövõtjad organiseeruvad ja väljendavad oma nõudmisi organiseeritud kujul. Suhtun pooldavalt, kuigi valitsevatele jõududele, koalitsioonile on streik kindlasti ebamugav. Ministrid loevad vaid numbreid, jättes sotsiaalsed ja ka inimlikud vajadused täiesti arvestamata.
Väike kasu teisipäevase seisuga juba on, tõsise olemisega haridus- ja teadusminister on õpetajatele väikese alampalgatõusu (608 eurolt 700 eurole) 2013. aastaks juba lubanud. Tõsi, ministri lubadus on tingimuslik, seotud majanduskasvu ning hariduskuludega (seitse protsenti) jms. Loomulikult meie õpetajad soovivad ja ka väärivad enamat, aga väike nihe valitsuse poolt see siiski on. Jõudu õpetajatele ja transporditöötajatele oma nõudmiste esitamistel!

Priit Sibul (IRL) ei vastanud.

Kalvi Kõva (SDE) ei vastanud.

Inara Luigas (Keskerakond) ei vastanud.

Selle kirje kommentaarid on nüüd suletud.