Veidi vähem kui kümmekond aastat tagasi tehti Euroopa Liidu raha eest Eestis kõvasti kampaaniat, et mujal Euroopas on väga hea elada. Eesti valijaid meelitati kuumade Lõuna-Euroopa meestega, kes pidid eesti tütarlapsed õnnelikuks tegema.

Nüüd on jutt sootuks teine: muu Euroopa kohta räägitakse, et seal on väga halb ja et hoopis Eestis on väga hea. Tegelikkuses muidugi pilt nii õnnetu seal välismaal ka pole, ega muidu inimesed sinna hordide kaupa Eestist ei lahku. Minek meenutab paanilist põgenemist 1944. aastal, mil paljud läksid niisamuti, kaks kätt taskus, peaasi, et minema saaks.

Kui võtta näiteks Kreeka, siis seal on nii palgad kui ka pensionid mitu korda kõrgemad kui Eestis ja mis kõige kummalisem – Eesti maksumaksja raha kulutatakse selleks, et elu Kreekas mingil juhul kehvemaks ei läheks. Kreekat toetatakse kasvõi hambad ristis, sest, nagu selgitas eile Võrumaal viibinud eurosaadik Kristiina Ojuland, tuleksid seal muidu võimule fašistid või kommunistid ja see oleks väga halb.

Huvitav, kuidas muidu nutikad eestlased pole ise kreeklaste trikki ära tabanud? Muidu peavad eestlased end uhkusega rehepappideks, aga tegelik elu näitab, et kõige kõvemad rehepapid elavad meist hoopis lõuna pool. Eesti valitsus uhkeldab mõne miljardi toetuse-euroga, ent Kreeka riiki toetatakse igal aastal mitmesaja (!!!) miljardi euroga ja nagu selgub Financial Times’i paljastatud ülisalajasest raportist, ei paista neil toetustel lõppu tulevat. Kuumad lõunamaa mehed, keda üksvahe hirmsalt kiideti, on nüüd pika toimega eestlastel mütsi pähe tõmmanud.

Õnneks on Eestis poliitikud palmioksalt taas kahe jalaga maa peale tulnud ega räägi enam heast elust kusagil mujal. Isegi Euroopa Liidu kohta öeldakse, et sooviti tulla pulma, aga jõuti matustele. Inimestele hakkab kohale jõudma, et jõukohane on muuta elu paremaks omas kodus, kus on sama kultuuriruum, kus räägitakse sama keelt ja saadakse asjadest enam-vähem ühtmoodi aru. Selgub, et Eestis on Euroopat veel rohkemgi kui niinimetatud vanas Euroopas. Head vabariigi aastapäeva!