Jahimees paneb tähele

JAHT • Tundub, et ega jahimeeste tegemistest palju juttu ei ole, kuid tegelikult …

Aasta alguses vilksatas siin-seal uudistes, et üks võrumaalane teeb Saksamaal messil Eesti-
maa jahimeeste lastud metssea- ja põdra-
liha müügiedu saavutamiseks taustamuusikat. Üks metsanotsu konserv olevat „Grüne
Woche” messil maksnud kuraditosina jagu eurosid ehk siis vanas rahas üle 200 krooni!?

Üks teine siitkandimees olevat sattunud aga nii pilvede peale, et asus kiitma uut jahiseaduse eelnõu, mis olevat päris „söödav”, sest „küpsetamine” olevat olnud tulemuslik ja jahimehed tuleb panna maksu alla!? Samas ei tea see suures linnas mäe otsas hiigelpalka saav kummitemplimeheks kutsutu isegi seda, kui palju on Eestimaal tegelikult jahimehi. Kui aga jahimeestele paarikümneeurone aastamaks peale panna ning kõik jahimehed selle ka ära maksaksid, koguneks aastas 320 000 eurot ehk üle viie miljoni krooni, mida siis ametnikel hea jagada ja mille pärast tülitseda. Mis siis selle juures see „söödav” on?

Üks lõunaeestlane soovitas heita pilk peale eurorahade abil ehitatud jahimajade nii-öelda kaaperdamisele ja rendituludele jne.

Jahimehed võtavad õnneks paljusid asju muigega, sest tegu on väga rahuarmastavate ja korras närvidega inimestega, kes veavad pakasest hoolimata söödakohtadesse sööta, vaatamata näiteks sellele, et bensiini ja diislikütuse liitrihind on vanas rahas ületanud 20 krooni piiri (üle 1,278 euro) ning läbi selle maksavad ka jahimehed riigile tohutut aktsiisi.

Ajaloost

Kogumikus „Eesti esiajalugu” kirjutatakse, et viimase mandrijää taandumisel kümmekond tuhat aastat tagasi liikusid selle (mandrijää) kannul koos põhjapõdrakarjade ja mammutitega järk-järgult põhja poole ka küttide salgad.

Küttide retked olid need, mis julgustasid ka naisi-lapsi edasi liikuma. Jahiloomade ja küttide rajad olid need, millest tekkis teedevõrk.

Nüüd oleks nagu taas jääminek. Euroopa Liit sulatas piirid (jää) ja meie noored lähevad uutele jahimaadele (Soome, Rootsi, Norra jne) küttima suuremat töötasu, mis tuuakse nagu jahisaak oma perele.

Jahi algus

Jaht algab kogunemisega, kuid enne seda, enne päikesetõusu, käiakse üle vaatamas, milline on seis söötmiskohtades, kuhu jahimehed veavad kottide kaupa metsloomadele sobivat sööta. Samas saab lumelt jälgi otsides teada, kes ja kuhu liikunud on.

Täpselt õigel ajal on Põlgastes kohal kohalikud jahimehed, kuid tulemas on ka jahituristid Soomest, kes hilinevad koguni 50 minutit. Kuid nagu juba öeldud, on jahimehed korras närvikavaga ja ootamine möödub nalja tehes. Lõunaeestlane on ikka üks väga rõõmus rahvas, jahimeestest rääkimata.

Kui soomlased kohal ja kätlemine tehtud, seletab jahi juht Tiit, et lasta võib siga, hunti, ilvest. Kui ette jääb, siis ka rebast. Kui Tiit ütleb, et „teist kütti ja ajukoera lasta ei tohi”, siis on see nagu naelapea pihta, sest isegi profid muigavad ning jaht on alanud ja päikegi tõusnud. Jahti läheb 37 meest Eestist ja Soomest ning Tiidu sõnul ei meenu talle, et Põlgastes oleks korraga nii palju jahimehi metsa läinud.

Tilleorg

Aivari ja Sigmari džiibiga Tilleorgu sõites seletab Avo, et Tilleorg koondab endasse Vedela-, Kaska-, Roti-, Liismeti-, Tille-, Möksi-, Aarna-, Kiidjärve-, Taevaskoja oru ja see ei olevat veel kõik.
Enne kella 11 on mehed oma positsioonidele pandud ja napilt veerand tundi hiljem kuuldub (kõigil jahimeestel on raadiosaatjad), et kütiliini sellest kohast, kus olid soomlased, läks läbi metssiga. Kell on 11 läbi, kuid pole tehtud (pole kuulda) veel ühtegi pauku. Ent veerand tundi hiljem kaigub Tilleoru veerul pauk, soomlased lasksid sea ja selle piirkonna jaht (aju) kuulutatakse lõppenuks, kuid … koer Astor on ühe metssea järel läinud piiratud tsoonist välja. GPS näitab, et koer on maanteemuuseumi lähistel siga jälitamas ja autoga ette sõites saab Astori kätte.

Aju lõpp. Õhutemperatuur miinus üks kraadi.

Püssamäe

Teine aju on Erastvere metskonna keskuse lähistel Püssapalu metsades. Et kohta täpsemalt määratleda, siis oli jaht Tümba metsas Paali bussipeatuse lähistel.

Ajupoisid on koos Astoriga võimsad, mets kajab. Kell 12.40 kõlab pauk. Raadiosides mainitakse, et leiti/nähti ilvest. Mõned minutid hiljem teine pauk, sõnadega koonerdavad jahimehed elavnevad.
Mõni minut edasi ja raadiosaatjatest kuuldub, et lasti ilvest. Matu läheb ilvese jälgedele. Siis kostub pauke iga minuti tagant. Raadiosaatjatest kuuldub, et on lastud kaks rebast ja metssiga. Soomlased teevad Tiidu lastud sea juures sadu pilte.

Jahi juht Tiit ütleb, et nägi ilvest, ja mehed lähevad jälgi otsima, kuid … Tiit ütleb: „No oli ilves, selg kollane.”

Aju lõpp. Õhutemperatuur pluss üks kraadi.

Soodoma

Soomlased Soodoma (Hausi) metsa enam ei tule, sest jahituriste ootab lõunasöök. Ka Põlgaste jahimehi on natuke vähemaks jäänud. Sajab laia lund. Hakkab hämarduma, taevas on täiskuu, ilm jaheneb. Üle metsasihi tormab metssiga, kannul Astor.

Aju lõpp. Õhutemperatuur: kaks külmakraadi.

Tiit, jahi juht

„Ma väga tahaks, et keegi kirjutaks jahimeestest loo, mis on positiivne lugu, sest jahimehed on seda väärt.”

Eelnõu

Kui kõik jahimehed (15 000, tegelikult 16 000 ja registris 17 800) maksustada aastamaksuga 20 eurot, siis koguneks, aluseks võttes 16 000 jahimeest, aastas 320 000 eurot ehk 5 006 912 krooni, mida hakkaksid jagama eelnõu kohaselt jahindusnõukogud.

Aga tuleme metsast välja, head jahimehed! Ärgem laskem ennast diletantjahimeestel nurka suruda ning naljanumbriks muutunud piisavalt söödava ja küpsetatud eelnõuga nurka suruda. Võrumaa Teataja ootab teie kirju!

Allikad: KAROLIN LILLEMÄE (EESTI JAHIMEES) JA KESKKONNAMINISTEERIUM