TEEPARANDUSED • 2013. aasta kevadel saavad alguse Mõniste–Ape tee rekonstrueerimistööd, mille prognoositavaks lõpuks on 2014. aasta suvi. Teetööde käigus parandatakse liiklusohutust nii raskeveokitele, sõiduautodele kui ka jalgratturitele ja jalakäijatele. Parandusele kuulub 8,9 kilomeetrit riiklikke teid Eestis ja 9 kilomeetrit maanteid Läti territooriumil.

Kui Eesti-poolne teeosa on enam-vähem talutav, siis mida lähemale Läti piirile, seda hullemaks teeolud muutuvad. Asfalti sees on palju auke, mida ei saa autoga sõites ignoreerida.
„Tee ei vasta täna tehnilistele standarditele, kuna sõidutee on liiga kitsas, ebatasane ja pole piisavalt kandevõimeline, lisaks on teel mitmeid pimedaid kurve,” selgitab maanteeameti Lõuna regiooni avalike suhete nõunik Egle Oolo ning selgitab, et seesugused teeolud ei lase piisavalt arendeda kaubandusel, kultuuril ning turismil. Antud teelõigu liiklussagedus on 295 autot ööpäevas, mida loetakse madalaks. „Kuna liiklussagedus on tee seisukorra kõrval üks peamisi kriteeriume, siis madala liiklussageduse tõttu ei kuulunud Mõniste–Ape maantee hetkel kehtivasse teehoiukavasse,” selgitab Egle Oolo põhjust, mis on praeguseni takistanud antud teelõigu rekonstrueerimist.

Euroopa Regionaalarengu Fondi avatud Eesti–Läti koostööprogramm andis võimaluse taodelda antud maantee rekonstrueerimiseks raha. Selle tulemusena eraldas ERF tee-ehitusobjekti jaoks 5,35 miljonit eurot, millest 3 miljonit on planeeritud Mõnistest Läti piirini viiva maan-teelõigu rekonstrueerimiseks ja ülejäänud 2,35 miljonit Läti poolele jäävate riiklike teede uuendamiseks.
Maanteeameti avalike suhete nõuniku sõnul teeb projekteerija praegu vajalikke uuringuid ja liiklusloengut ning koostab keskkonnamõjude eelhinnangut, mis selgitab keskkonnamõjude hindamise vajaduse. Pärast seda hakatakse koostama tehnilist projekti, mis peaks aasta lõpuks valmima.

Kevadel kuulutatakse välja riigihange, et leida teetööde teostaja, misjärel võivad ehitustööd alata. Ehitustööd mõjutavad aga paratamatult antud teelõigul liiklemist. Tee jääb suuremaks osaks remondi ajast liiklejatele läbitavaks, kuid Oolo sõnul ei ole teatud perioodidel välistatud liikluse ümbersuunamine. „Kuna objekt on alles projekteerimise algfaasis, on praegu veel raske öelda, milliseid piiranguid ja millisel perioodil tee-ehitusega täpsemalt kaasneb,” sõnab Oolo ning selgitab, et kui selgub, et muldkeha vajab vahetamist, tuleb teatud perioodil kasutada ümbersõitu.

Krabi–Vastse-Roosa tee paranemist oodata ei ole

Kui Mõniste–Ape asfalteeritud tee läheb parandamisele, siis teelõiku, mis asetseb Krabi ja Vastse-Roosa vahel, katab endiselt kruusakate. Kohalikud elanikud on tundnud huvi selle kohta, missugune on antud tee tulevik ja kas on lootust, et lähiajal võib ka see piiriäärne tee saada asfaltkatte.

Maanteeameti avalike suhete nõuniku sõnul on nimetatud teelõigu liiklussagedus erinevatel lõikutel 18–83 sõiduautot ööpäevas. Kruusateede remondi valikukriteeriumiteks on lisaks liiklussagedusele raskeliikluse osakaal, teekasutajate arv, bussiliinide läbisõit teelt, tee võrguline tähtsus jms. Nende näitajate järgi on Oolo sõnul Lõuna-Eestis mitmeid teisi kiiremini remonti vajavaid teelõike kui Krabi–Vastse-Roosa.

„Kruusateedel on võimalik freespurust kate saada siis, kui lähipiirkonnas toimub mõni suurem teeremont, mille ülesfreesitud katet saab kasutada kruusateel,” sõnab Oolo. Käesoleva teehoiukava sees sellist ehitust Võrumaa teised teed ei võimalda. Kuna aastate 2014–2020 teehoiukava on alles koostamisel, pole kaugematest tulevikuvõimalustest praegu võimalik rääkida.