Ülemaailmne kriis, mis otsapidi ka väiksesse Eestisse jõudnud, paneb ühelt poolt proovile nii inimsuhted kui ka tervete organisatsioonide saatuse, teiselt poolt on kriisil ühiskonda puhastav ja arendav toime.

Kriise armastatakse küll kiruda, aga Nõukogude Liidu kriis tõi endaga kaasa Eesti taasiseseisvumise veidi enam kui paarkümmend aastat tagasi. Kui ajas veel tagasi minna, siis tõi Vene tsaaririigi kriis kaasa Eesti iseseisvumise pärast ligi 700 aastat kestnud niinimetatud orjaööd. Praegune kriis toob kaasa muutused lausa iga valla tasandil. Meremäe valla näitel võib öelda, et kriisi mõjul on inimesed hakanud rääkima asjadest otse ja ausalt ning valla juhtidele on esitatud senisest palju kõrgemad nõudmised.

Nagu rääkis Meremäe senine vallavanem Villu Lillmaa, on väga keeruline juhtida omavalitsust, mis peab oma eelarvet ühtelugu kärpima. Meremäe vald kui üks Võrumaa väiksemaid on sattunud löögi alla ühena esimeste seas. Sarnaselt Meremäega otsitakse probleemidele lahendust ka Misso vallas, mille juhtkond on teinud naabervaldadele ühinemisettepaneku. Sõnum on mõlema omavalitsuse puhul üks: endistviisi enam edasi minna ei saa.

Meremäe on asunud tekkinud keerulises olukorras otsima seda supervallavanemat, kes suudaks tagasihoidliku palga eest teha võluri tööd. Misso soovib osa vastutusest delegeerida teistele, pakkudes variandiks omavalitsuste liitumist. Viimane variant on kindlasti lihtsam: kui Setumaa vallad ühineks kõik Värska vallaga, siis kaob vähemalt mõneks ajaks vallavanema leidmise probleem. Samal ajal on selge, et läbi liitumise suuremaga kaotab iga väiksem osa oma sõltumatusest.

Sama lugu on laiemas plaanis Eesti liitumisel Euroopa Liiduga: Eesti kaotas osa oma iseseisvusest. Kaotuse peaks tagasi tegema võit, mida Eesti saavutab teatud funktsioonide jagamisel teistega. Näiteks saab Eesti jagada edukalt saatkondi, niisamuti ei pea Eesti üksi mõtlema, kuidas Venemaa võimalikule sõjalisele rünnakule vastu panna. Kriis aitab ja lausa sunnib tegema koostööd nii kohalikul kui ka riigi tasandil.