„Ja kauguses üle udu ja tuiskava kobrutise kerkib teine maailm. Meie kõigi jaoks on olemas teine maailm, mida otsime. Mida muud me veel vajame? Meie asi on leida tee sinna. See tee võib-olla on pikk ja vaevaline, ent hääl kutsub ja me peame talle järgnema …” 
Fridtjof Nansen

Selle kuu lõpus või uue alguses võtavad kaks meest ette paar kuud kestva vaevalise ja ohtliku tee põhjapooluselt Teravmägedele. Kes on need mehed, kes lähevad hirmu tundmata retkele, mis jääb märgina polaaruurimise ajalukku kui esimene omataoline? Sest pooluselt Teravmägedele on mindud, kuid seni edutult. Need vaprad mehed on eestlane Timo Palo ja norralane Audun Tholfsen.

Timo Palo on sündinud 1979. aastal Võrus. Tema isa on kuulus metsamees Agu Palo, kes poja ettevõtmisi igati toetanud. Timo on Tartu ülikooli doktorant, kes uurib polaaralade kliimat ja globaalkliima muutumise mõju sellele. Ta on leiba teeninud Teravmägedel Arktika logistika alal ja giidina-jääkaruvahina. Ta on palju polaaraladel tegutsenud, nimetagem siin ära vaid üks – Tara pardal triivekspeditsioon üle põhjapooluse.

Audun Tholfsen elab Teravmägedel juba tükk aega ja küllap sellepärast on sealt hea ka reisiks valmistuda. Vähemalt moraalselt. Audunil on reisid enam-vähem samad mis Timol ja eks nad seal kaugel üleval Põhjas tutvunudki. Koos ületati suuskadel Gröönimaa, käidi palju mujalgi ja nüüd võetakse ette suurretk põhjapooluselt Teravmägedele. Audun töötab hetkel logistiku ja välilaagrite juhina Arktika regioonis ning elab Teravmägedel.

Loomulikult on Audunil ja Timol ammu juba kõik vajalik pakitud ning sada korda ülegi kontrollitud. Teravmägedelt suundutakse põhjapoolusele ja sealt alustatakse juba kahekesi iseseisvat teed tagasi Teravmägede kõige suurema asustatud punkti Longyearbuenini.

Kui meie Timo Palo Võrus kätte saime, oli õhtu käes ja Timo tuli parasjagu telesaadet tegemast. See juhtus isakodus Kubjal. Jutt sai lühem ja kokkuvõtlikum, sest mees oli päris väsinud. Aga saime teada plaanidest, mis Timol ja Audunil ees. See ei tähenda, et midagi ei võiks muutuda, sest ilm on ju nii-öelda kuningas.

Retkele pooluselt tagasi Teravmägedele võetakse kaasa suusad ja süst, moonakott ning veel palju vajalikku, mida võhik ei oskagi üles lugeda. Kuigi põhiosa teekonnast liigutakse suuskadel, läheb ka süsta vaja, sest võib juhtuda, et on veelahvandusi, kust muidu üle ei saa, kui vaid süstaga. Süsta järelvedamist nägime ka Tartu maratonil ja ega see kerge töö ole.

Niisiis viib retk algul Teravmägedelt Põhjapoolusele lennukiga ja sealt iseseisvalt tagasi suuskadel ning vajadusel ka süstal Teravmägedele. Kogu reis kestab umbes 60 päeva ja selle ajaga läbitakse umbes 1200 kilomeetrit. Varustus kaalub 120 kilo, nii et reis ei saa kerge olema ka kaalult.
„Me liigume marsruudil, mida seni veel tehtud pole ja tahame selle esimestena maailmas läbi teha. See on reis täis teineteise aitamist, sõprust, on teadasaamisi ja ka trehvamisi uudse ning huvitavaga,” ütles Timo Palo. „Ja meie valitud teekond on üks raskemaid üldse,” lisas ta.

Umbes 22. märtsi paiku lõpeb põhjapoolusel polaaröö, valge aeg kestab septembrini. Muutuvad jääolud ja kevad hakkab alles siis, kui meil vaata et suvi käes. Sellepärast valitigi retkeks just selline aeg ja loodetakse, et kõik läheb õnneks.

Jääkarud ja ettearvamatu Atlandi ookean

Arktika on ettearvamatu ja ohtlik oma lume, jää, lahtise vee, aga loomulikult ka maailma suurimate kiskjate jääkarude poolest. Nendega on Timo Palo varemgi kokku puutunud ja eks sellekski reisiks ole karude suhtes end ette  valmistatud. Kuid nendega kohtuda ei taha tema ega ka Audun. „Paratamatuseks tuleb siiski valmis olla, sest jääkaru on väga hea haistmisega loom,” seletas Timo.

Kes teaks paremini jääkarudest rääkida kui Timo? Ent perekonnainimesena ja kahe lapse isana ei riski ta niisama. Tema sõnul on põhjapooluse ekspeditsioon eriti raske, lõunapoolusest raskemgi. Näiteks suurte tuulte ja ka tormide korral ollakse väga tundlikud, samuti on sealkandis Atlandi ookean eriti hull.

Kuidas Timo Palol ja Audun Tholfsenil läheb, kuuleb siis, kui nad tagasi on. Praegu ei saa me muud teha, kui pöidlad kõvasti pihku suruda, et unikaalne ja raske reis põhjapooluselt Teravmägedele kahel vapral mehel hästi läheks.