Võru linna suunduvad teed on suudetud enam-vähem korda saada, aga linnas sees on tänavad nii auklikud, nagu oleks sõda üle käinud. Ei saa normaalseks pidada olukorda, kus autojuhid peavad tänaval liigeldes slaalomit sõitma, sest see seab ohtu nii autojuhid kui ka ülejäänud liiklejad.

Auklikud tänavad toovad omakorda linnale suurt kahju, sest liiklejad lõhuvad seal nii ennast kui ka oma autosid, remondile kulub omajagu raha ja seepärast jäävad tegemata investeeringud muudesse valdkondadesse. On lausa arusaamatu, miks tänavate olukord on linnas endiselt Nõukogude aja lõpu tasemel, samas kui muu elu väidetakse olevat palju paremaks läinud. Võrus pole ometi sadu kilomeetreid teid nagu mõnes suures linnas, osa tänavatest on korda tehtud maanteeameti kaudu riigi rahaga, aga sellele vaatamata on need üksikud linna tänavad auklikud nagu sõelapõhi.

Auklikest tänavatest on saanud lausa iga-aastane mure. Ajal, mil ühtesid tänavaid remonditakse, jõuavad teised juba lootusetult ära laguneda. Ühtviisi hullus olukorras on nii kõrval- kui ka peatänavad, nii et toimetusse tuleb lugejatelt ühtelugu telefonikõnesid tänavate kehva olukorra kohta. Linnavalitsusse ei vaevu inimesed enam pöördumagi, sest pole lootust, et olukord paremaks läheks. Sealsed ametnikud on igal aastal teatanud, et olukord tänavatel läheb üha paremaks, kuigi tegelikkus näitab hoopis midagi muud. Ent asi ei saagi paremaks minna, sest tänavatel on tegeldud aastaid ainult kosmeetilise lappimisega, ilma korralikult remontimata. Lappimine omakorda neelab tänavate remondiks mõeldud raha, mistõttu ei jätku seda enam remondiks. Nõnda lagunevad tänavad kokkuvõttes kiiremini, kui neid jõutakse eest ära remontida.

Tänavate heakorra puhul on näha, et teemaga ei tegeleta süsteemselt. Nagu ütles Tallinna tehnikaülikooli teadur Ott Talvik, tuleks kevadel kiiresti lapitud aukude eest ka suvel hoolt kanda, et vesi pragude vahele ei läheks ja katet murendama ei hakkaks. Seda juttu räägivad ka teised asjatundjad. Võiks siis lõpuks spetsialistide nõu kuulda võtta.