LOOTUS ❯ Venemaa võib taastada piiriäärsetele Eesti kodanikele pikaajaliste viisade väljastamise, milleks välisminister Urmas Paeti sõnul ei ole tarvis muud kui Moskva head tahet. Kremli poliitikat peaks setudele soodsas suunas mõjutama tõik, et Eesti on lihtsustanud venelastele viisade väljastamist.

Reedel Setumaad külastanud Paet ütles Võrumaa Teatajale, et on saatnud Vene kolleegile Sergei Lavrovile piiriäärsete elanike viisade asjus kaks kirja ning tõstatas teema ka ülemöödunud nädalal toimunud kohtumisel Vene asevälisministriga.

Kuigi Eesti ja Venemaa soodusviisade kokkulepe sai tänavu jaanuaris ümber, on Eesti jätkanud piiriäärsetele Vene kodanikele pikaajaliste mitmekordsete viisade väljastamist.

„Meie anname edasi pikaajalisi mitmekordseid viisasid neile Vene kodanikele, kellel see õigus seni oli,” ütles Paet. „Meie soov, mida oleme nii suuliselt kui kirjalikult Vene poolele avaldanud, on, et vastastikusel alusel võiks Venemaa teha sedasama.”

Paet loodab, et positiivne vastus tuleb Moskvast lähiajal. Kui ka Venemaa jätkab piiriäärsetele Eesti kodanikele pikaajaliste kordusviisade väljastamist, nagu see on toimunud viimased kaheksa aastat, on ministri hinnangul suurem mure murtud.

Viimased paar aastat on setude esindajad nõudnud, et valitsus sõlmiks Venemaaga kokkuleppe, mille tulemusena saaksid piirist kuni poolesaja kilomeetri kaugusel elavad inimesed naabermaa külastamiseks mitu aastat kehtiva eriloa. Selle alusel oleks võimalik liikuda vaid kokkulepitud territooriumil ehk piirist kuni 50 km kaugusele. Niisugust piiriületusdokumenti võimaldab kasutada ELi määrus.

Paet on oma sõnul selle ettepanekuga kolm korda valitsuse istungil käinud, viimati mullu oktoobris, kuid ministrid on jäänud seisukohale, et sel teemal pole Venemaaga tarvis läbirääkimisi alustada.

„Ühelgi Euroopa Liidu riigil sellist lepingut Venemaaga ei ole,” lausus Paet. „Me tegelikult ei tea, kuidas see praktikas välja näeb. Aga kui läbirääkimisi ei alusta, siis ei saagi teada.”

Küll on teada, et sellise piiriületusvõimaluse pärast peavad Venemaaga läbirääkimisi Läti ja Leedu. Poola veel kõhkleb ja Soome on teinud eitava otsuse. Piiriäärsetele elanikele eripasside kehtestamise lepinguni on Paeti andmeil jõudnud Ungari ja Ukraina.

Välisministri sõnul on valitusliikmete seas levinud seisukoht, et tuleks ära oodata, kuidas see kord Lätis ja Leedus rakendub. Kui kõik kulgeb hästi, läheb sama teed ka Eesti. „Täna ei ole kellelgi praktikat, kas see ennast õigustab,” ütles Paet.

Ta ei salanud, et kõige rohkem kõhkleb venelastega lihtsustatud piiriületuskorra sisseseadmises siseminister.