INTERVJUU • Aeg-ajalt on kuulda ja lugeda, et Riigikogu liikmed käivad kohtumas valijatega. Nii on ka sotsiaaldemokraadist Rein Randveri aeg-ajalt lisaks kodukohale Valgamaal näha ka Võrumaal toimuvatel üritustel. Tal on olnud kohtumisi Sõmerpalu ja Võru valla elanikega, eriti huvitav oli kohtumine noorteüritusel „Tagasi kooli!” Osula põhikoolis. Vana Võrumaaga seob teda sünnikoht Lüllemäel. Järgnevas intervjuus uurimegi temalt, kuidas ta on oma kodukandi ja kogu Kagu-Eesti elu Toompea nõlval edendada saanud ning millised on üldse riigikogulase võimalused mõjutada kohalikku olukorda.

Kus on teie juured ja kuidas kajastus see teie valimistulemustes?

Rein Randver: Sündisin juunis 1956 Karula vallas Lüllemäel. Minu isakodu oli looduskaunis kohas Varstus. Võrumaal on praeguseni häid sõpru ja tuttavaid.

Olen hariduselt zooinsener, lõpetanud EPA. Töötee on aga suuresti olnud seotud Valgamaaga, kus olin aastatel 1992–2003 ka maavanem. Aastatel 2009–2011 olin aga juba Võrumaal Võhandu Põllumajanduse Osaühingu juhatuse liige ja Väimela Põllumajanduse Osaühingu tegevjuht.
Põllumajandus on kõige sügavamaid muutusi läbi teinud majandusharu. Põllumajanduslikul tootmisel on säilinud tähtis roll eestimaalaste toiduainetega varustamisel, maapiirkondade ettevõtluses ja maastike kujundamisel. Heameel on, et uue lüpsifarmi ehitamiseks Valgamaale Hummulisse saime Euroopa Liidu fondidest lisainvesteeringuid.

Nii on mu elu olnud jagatud Valga- ja Võrumaaga. Esimeses jätkasin oma poliitilist tegevust praeguses kodukohas Soorus, kus olin Tõlliste valla volikogu esimees. Kui otsustasin taas Riigikogusse kandideerida Kagu-Eestist, aimasin juba ette, et hääli saan vastavalt oma tuntusele ühes või teises maakonnas – kõige rohkem tuli hääli ikka Valgamaalt, ent toetajaid leidus ka Võrumaal.

Miks astusite Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda?

R. R.: Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda astusin 2010. aastal. Pean meie manifestist kõige tähtsamaks seda, et erakond näeb riigis optimaalset ja mõistlikku vahendit, kindlustamaks seda, et Eesti inimestel on võimalik kõikjal Eestis väärikalt ning turvaliselt elada, et soovitakse kõigile tagada juurdepääs haridusele, arstiabile, avalikele teenustele ja hüvedele, hoolitseda inimeste tervise säilimise ning taastamise eest. Just sotsiaaldemokraadid pakuvad pikaajalist visiooni ja vaatavad kaugemale ette, kui ühe majandustsükli ulatuses, soovivad tagada inimestele võimaluse eneseteostuseks ning laste ja perede toimetulekuks. Sotsiaaldemokraadid pakuvad ka rahalisi lahendusi.

Kuivõrd opositsioonis olev partei saab mõjutada Riigikogus arutlusele tulevate küsimuste otsustamist?

R. R.: Oleme teinud mitmeid ettepanekuid seadusloome valdkonnas. Näiteks toon tulumaksu seaduse muutmise ettepaneku – tahtsime võimaldada tööandjatel teha kulutusi oma töötajate tasemekoolitusele ilma maksukohustuseta. Paraku lükkas koalitsioon selle ettepaneku tagasi. Oleme teinud veel ettepaneku suurendada praegust lastetoetust (19 eurot) kolm korda, teeseaduse muutmise ettepaneku fikseerida riigieelarves kütuseaktsiisist 15 protsenti teehoiu rahastamiseks ettenähtud summadest kohalikele teedele, et lastetoetus ei läheks toimetulekutoetuse sisse jne. Seda kõike vastavalt sellele, milliseid ettepanekuid oleme saanud kohtumistelt valijatega.

Riigikogus teevad tööd nii koalitsioon kui ka opositsioon. Küsimus on selles, kas sellest kujuneb alati koostöö. Mitte alati ei ole kiireid kokkuleppeid sõlmitud, kuid arutelud jätkuvad (näiteks õpetajate töötasu alammäära tõstmisel).

Kas tunnete ennast Riigikogu liikmena hinnatud inimesena? Milles see väljendub?

R. R.: Ma ei ole üliinimene, aga püüan oma panuse anda. Kuulan kohtumistel valijatega nende muresid ja ettepanekuid ning püüan neid seisukohti toetada vastavate seaduseelnõude arutelude käigus. Kuigi seni olen suutnud suhelda kogu Kagu-Eesti rahvaga, arvan, et need kolm maakonda peaksid kuuluma omaette valimisringkondadesse. Valimised võiksid kohalikesse volikogudesse ja Riigikogusse toimuda üheaegselt. Hoiaksime nii vahendeid kokku ja oleks suurem selgus, kes kuhu kandideerib.

Kas Riigikogu liikme sissetulekud on parajad või on oodata, et uue koosseisu palgasüsteemis midagi muudetakse?

R. R.: Valimiste eel tutvustasime maksude osas üht ettepanekut – maksustada 1000 eurot kuus ületav tuluosa 26protsendise tulumaksu määraga. See muudaks ka riigikogulaste sissetulekuid. Majanduskasvu ajal suurendab tulumaks üldist maksukoormust ja pidurdab majanduse ülekuumenemist, majanduslanguse ajal aga alandab üldist maksukoormust, elavdades seeläbi majandust.

Mida teete siis, kui teid järgmise Riigikogu koosseisu ei valita?

R. R.: Kui ei valita, asun teisele tööle. Ma ei ole oma erialaseid oskusi minetanud ja tööpuudust ma ei karda. Jätkub ka ühiskondlikku tegevust. Olen praegu Valga haigla nõukogu liige, keskkonnainvesteeringute keskuse nõukogu liige ja Eesti Kepikõnni Liidu president. Hobideks on jahindus, kalandus ja aiandus. Mul on pere – abikaasa ja kolm tütart.

Eks see, kas valitakse uuesti, sõltub inimese isiksusest ja tema tööst saadikuna, ennekõike aga valijate tahtest.