. 
• Tänavu möödub 150 aastat Võru vabatahtliku tuletõrjeühingu sünnist •
PÄÄSTJATE REKORDHEA TÖÖ • Möödunud aastal jäi tulesurmade arv Eestis rekordmadalaks – tules jättis elu 38 inimest, neist Võrus üks. Eestis uppus 45 inimest ja Võrumaal neist üks. Kokku oli eelmisel aastal päästjatel Võrumaal 816 väljakutset, neist tulekahjusid 112, millest 27 korral põles eluhoone ja 24 juhul muud hooned. Maastikutulekahjusid tuli kustutama sõita 26 korral.
Võrumaa päästepiirkonna juhataja, alates 1993. aasta 1. oktoobrist päästmisega tegelenud Kaino Zilmer, ütles eile Võrumaa Teatajale, et heade tulemuste taga on väga paljude ja erinevate inimeste koostöö, alates näiteks vabatahtlike pritsimeestega ja lõpetades kas või valdade sotsiaaltöötajate, politsei ja kiirabiga.
„Kõik algab ennetustööst, mille käigus saab inimestele soovitusi ja nõuandeid jagada. Kui Võru vanalinnas ringi jalutada, siis oskab isegi kogenematu silm maja välisilme järgi oletada, kui tuleohtlikku elu seal sees elatakse. Õnneks on aru saadud suitsuandurite vajalikkusest ja üha sagedamini näeme, et oma kodu kaitsmiseks on muretsetud tulekustuti ja tule lämmatamiseks mõeldud tekk,” räägib Kaino Zilmer.
RAHVA(SULATUS)KÜSITLUS • Ametlikult väljendudes saaks Setumaa valdades tekkinud olukorda iseloomustada nii, et kuna Mikitamäe, Värska ja Meremäe vallavolikogu ei esitanud 1. jaanuariks haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlust, siis esitas piirkondlik komisjon valitsusele ettepaneku Setomaa valla moodustamiseks, juhul kui see on kohalike elanike tahe. Vabariigi Valitsuse soov on saada teada elanike meelsus võimaliku Seto valla moodustamiseks. Nüüd küsitlus käib. Küsitluslehele on kantud küsimus: „Kas toetate Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga ühendamist Setomaa vallaks?” vastusevariandiga „jah” ja „ei”.
Kesknädalal riigikogu suures saalis
Kolmapäevases, 25. jaanuari riigikogu infotunnis küsis riigikogulane Jüri Adams riigihalduse ministrilt Mihhail Korbilt huvitava küsimuse:
„Rahvaesindaja Liina Kersna küsimus on alles kümnendana järjekorras, ilmselt ei jõua tunni aja jooksul, ma sõnastaksin tema küsimuse, mida ta esitaks, kui ta saaks. See on niimoodi, et Eesti riik on viimase vähemalt kümne aasta jooksul toetanud ja stimuleerinud Setumaa valdade koostööd. Mis on siis Eesti riigi huvides praegu teie arvates, kas pigem see, et kõigele sellele kümne aasta tööle kriips peale tõmmata või pigem see, et jätkuks see kümne aasta töö edasi uutes vormides?”
Minister Mihhail Korb vastas: „Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et see töö, mis on siiamaani tehtud Setumaa kultuuri hoidmise eesmärgiga, on väga oluline ja seda tööd tuleb edasi jätkata. Täna me räägime ikka haldusterritoriaalsest vormist ja mis vormis hakatakse pakkuma elanikele teenuseid: koristamisteenuseid, kooliteenuseid, lasteaiateenuseid. Mina isiklikult arvan, et haldusterritoriaalne jaotus võib väga tugevalt toetada kultuuri ja Setumaa identiteeti. Aga seda tuleb teha ainult sel juhul, kui Setumaa ise seda soovib. Tänaseks signaalid on erinevad ehk täna kõik neli valda, kolm neist põhiliselt tervikuna, kuuluvad Setumaale ja nemad tänaseks ei ole suutnud omavahel kokku leppida ühe valla moodustamises. See tähendab, et ikka erimeelsused on väga suured ja selleks, et minna jõuga midagi korraldama või korraldada Vabariigi Valitsuse poolt, tuleb väga selgelt asja läbi uurida, välja selgitada ja siis teha lõplik ettepanek. Mina isiklikult arvan, et haldusterritoriaalne üksus Setumaa kindlasti palju paremini toetab Setumaa kultuuri, kui eraldi kaks valda ühendatakse ühes suunas ja üks vald ja osa teisest vallast ühendatakse teises suunas.
Lehekülg 983 / 1385
