Tõnu Vaask: Toetan igal kolmel juhul rafineerimistehase ehitamist

Selline näeb välja nüüdisaegne ringmajandusega biomajandus - puidurafineerimise tehas või teiste sõnadega biotoodete tehas, kus toodetakse kaupu sellisel moel, et neid saab uuesti ja uuesti kasutada. Tehase teadusuuringuid nõustavad  Eesti maaülikooli, Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli rektoritest moodustatud sõltumatu Est-Fori akadeemiline nõukoda. Pildil tagapool on pruunikad palgifirnad, paremal heledad hakkepuidu kuhilad. Keskel tehasehooned ja vasakul puhastusseadmed.  Allikas: EST-FOR INVEST

Looduskaitsja, metsa- ja pillimees Tõnu Vaask: „Toetan igal kolmel juhul rafineerimistehase ehitamist!”

ROHELINE KULD ❯ Tuntud ja suurte kogemustega looduskaitsja, pilli- ja metsamees Tõnu Vaask ütleb Parksepas oma Sooja-Jüri kinnistu langil, kuhu on äsja istutanud 2000 männi- ja 1500 kuuseistikut, et on igati puidu rafi - neerimistehase Lõuna-Eestisse rajamise poolt.

Ei saa kahtluse alla seada mehe sõnu, kes on terve elu toimetanud metsas, lõpetanud muusikakoolis trompetieriala ja on Võrumaa metsaühistu asutajaliige.

Elupõline looduskaitsja, metsa- ja pillimees Tõnu Vaask Soja-Jüri kinnistu langil, kuhu ta istutas sel kevadel kokku 3500 männi- ja kuuseistikut. Lank oli istutamiseks ette valmistatud ketasadraga. Foto: ANDREI JAVNAŠAN

„Paberipuu peab praegu vedama kas Pärnusse või Kundasse. Mõlemad kohad on meile väga kauged ja transport läheb nii kalliks, et tulemuseks ei ole müügitulu vaid müügimiinus,” räägib Tõnu Vaask. „Seega tasuks näiteks kasepaberipuu teha hakkeks, kuid ka hakke hinnad on viimasel ajal langenud.”

„Toetan igal kolmel juhul rafi neerimistehase Lõuna-Eestisse ehitamist ja puidu väärindamist. Me ei ole nii kehvad, et veame välja ehedat metsamaterjali ja loobume seega rahast, mida annab väärindamine,” hindab tehase vajalikkust Tõnu Vaask.

Eestis on umbes 140 000 metsaomanikest leibkonda, kellele loob moodne tehas kordades paremad väljavaated metsaga tegelemiseks.

Comments  
  -1
Lageraie on halb, olen keelu poolt. Metsa PEAB jääma alati pärast raiet kasvav puiestik, kes tarbib raiejäätmedest vabanevad toitained, nii ned ei uhtu veekogudesse.
Põlevkivi ja teiste fossilsete põletamine peaks asendama puidu põletamisega. Eestis on palju tihedad medsa, kust saab energiapuitu. Energia tarbimist on võimalik palju vähendada ehitades uued majad päikese kollektorideks salvestikeks. Vanades majades on tihti lagi höre ja vähe soojustatud.
  +5
Miks peab just emajõe viirde tehase ehitama+n Ida-Virumaal tühermaad küll, ja kaevandustest välja pumbatav vesi piässi rahuldama tehaseveevajaduse küllaga! milles seada ohtu Emajõe ja Peipsi järve vesi! See mõni kopikas kallim trasport ei kaalu üles loodusõ reostust! Ida-Virumaal ju tõõpuudus palju suurõmp, kui Tartumaal!
  +3
Tõenäolisem on ju okaspuu rafineerimise tehas ja seda ei jätku,kui lehtpuust toodetaks oleks teine asi.Ja emajõe reostus oleks järgmine teema.
  +4

Quoting realist:

aga ongi kasulikum vedelema jätta selliste kokkuosthindade puhul.


Korralik metsamajandaja jätabki valgustusraide jäägid metsaväetiseks,,rumalad võtavad kolmandiku maha ,et kahte kaigast välja vedada või koristavad hiljem oma praaki.
  +6
aga ongi kasulikum vedelema jätta selliste kokkuosthindade puhul.
  +4
Ma ei saa lihtsalt aru miks inimeste võhiklikus nii piiritu on? Keegi ei raiu ülearu ja kuhu te metsaomanikud panete harvendusraietest tuleva puidu ? Kas on mõistlik se siis metsaalla vedelema jäta? Aga mets tahab hooldust! Ei tehta ju ainult lageraiet!
  -1
Trompeti puhuja las puhub oma pasunat, jätke mets rahule....
  +2
Ei metsade laastamisele, jätke järele see arutu raiumine, tselluloositootjad seebiks.
  +7
see on ju siililegi selge, et õiget juttu ajab .... contra on oma hämaruses lihtsalt ära pöörand ja seal ei aita enam midagi. mis viltu läind , see kadund ....
  +15
Meil on ometi puidutöötlemise kompetentsikeskus. Küsiks õige neilt nõu, mitte ei lase trompetimängijal kõrva puhuda. :-)

 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD