Mullu tegi ravimiamet apteekide järelevalves 169 inspektsiooni, millest järelkontrolle oli 39. Kontrolli käigus pöörati tähelepanu odavamate ravimite kättesaadavusele ehk ravimitele, millele on kehtestatud piirhind ja sõlmitud hinnakokkuleppe.

Ravimiamet tuvastas mullu hinnakokkuleppe ravimi puuduse 35 apteegis. Veelgi suurem probleem on aga ravimihindade erinevuses, millest tavakodanik aru ei saa. Kui ravimit ostma minnes puudub ühes apteegis sobiva toimeainega retseptiravim, mis on tänapäeval küll harv juhus, siis minnakse teise. Aga mis siis, kui ravimi hind erineb kuni kaks korda eelmise ravimi hinnast: kas selleks tuleb vahetada apteeki või ravimit?

Hinnavahe lubatust suurem

Ravimiameti andmetel oli mullu vaid üks juhtum, kui odavamat ravimit kliendile ei pakutud, reaalsuses on aga selliseid olukordi sootuks rohkem. Toimetus uuris lugeja vihje põhjal laekunud info põhjal, miks linna ja maakonna apteegis on sama retseptiravimi puhul hinnavahe rohkem kui kahekordne. Võtame näiteks südamerohu Spirix, mille toimeaineks on spironolaktoon ja mis on retseptiravim. Selle hind on Võrumaa patsiendi digiloo järgi 2018.–2020. aastani 8,22–8,30 eurot. Jaanuaris aga käis klient apteegis rohu eest välja 21 eurot.