. 
Palgainfo Agentuuri ja CVKeskuse korraldatud tööturu-uuringu järgi hindab 35 protsenti töötajatest, et nende töökoormus on aastaga kasvanud, seejuures IT-sektoris tuleb varasemast rohkem tööd teha igal teisel töötajal.
Pea pooled vastajad ehk 48 protsenti tõid välja, et nende töökoormus on jäänud samaks ning 9 protsenti tunnetas töökoormuse vähenemist, teatasid Palgainfo Agentuur ja CVKeskus.
Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder selgitas, et töökoormuse kasvu põhjuseks on tõenäoliselt olnud nii pidevalt muutuses olev töökeskkond, samal ajal kiiresti kasvav majandus, kuid ka vajadus haigeks jäänud kolleege asendada.
Tervishoiusektoris, kus töökoormus on olnud püsivalt suur, leidis 39 protsenti töötajatest, et neil tuleb praegu teha veelgi rohkem tööd kui aasta tagasi.
Töökoormuse vähenemist tajusid enim majutus- ja toitlustusvaldkonna töötajad, kus 27 protsenti töötajatest tõi välja, et tänavu on tööd hoopis vähem.
Asukohtade kaupa on töökoormuses suurim tõus toimunud Saaremaal – nimelt tõid 46 protsenti saarlastest uuringus välja, et nende töökoormus on aastaga kasvanud. Samuti on keskmisest enam suurenenud töökoormus Raplamaal, kus see näitaja oli 43 protsenti.
Pealinnas ja Tartus on töökoormus kasvanud 34 protsendil töötajatest ja Pärnus 33 protsendil. Kõige vähem on töökoormuse kasvu täheldanud Jõgeva ja Võrumaa inimesed, vastavalt 27 ja 28 protsendiga.
Uuringufirma Palgainfo Agentuur ja tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööturu- ja palgauuringu, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. 2021. aastal vastas töötajate küsitlusele 8963 töötajat ja tööotsijat.
Mitmed inimesed on sel sügisel pöördunud Andmekaitse Inspektsiooni poole palvega kontrollida Eesti Haigekassa õigust saata inimestele COVID-19 vastasele vaktsineerimisele kutsuvaid SMS-teavitusi - nii haigekassa kui Andmekaitse Inspektsioon kinnitavad, et sellisel viisil elanike teavitamine on igati seadustega kooskõlas.
Eesti Haigekassa teavitab juba alates 2019. aastast Eestis elavaid inimesi nende inimeste õigustest ja kohustustest ning selleks kasutatakse erinevaid infokanaleid.
Haigekassa õigusosakonna juhataja Ergo Pallo ütles, et haigekassa teavitab inimesi erinevatel põhjustel, näiteks ravikindlustuse lõppemisest või Euroopa ravikindlustuskaardi lõppemisest ning nüüd ka COVID-19 vastu vaktsineerimisele kutsudes. Infot saadab haigekassa nii elukoha aadressil, e-posti aadressil kui ka SMS-i teel.
„Meilt ja Andmekaitse Inspektsioonilt on korduvalt küsitud, millisel alusel haigekassa teavitusi teeb. Õiguslik alus selliseks tegevuseks tuleneb Eesti Haigekassa seadusest ja selle alusel antud Eesti Haigekassa põhikirjast. Inimesed on ka meilt küsinud, kuidas me oleme nende kontaktid saanud, inimeste kontaktandmed pärinevad rahvastikuregistrist ja riigiportaalist, kuhu inimesed on ise need edastanud,“ selgitas Pallo
Ka Andmekaitse Inspektsiooni jurist Ive Eevel kinnitas, et haigekassa edastatud SMS on seaduslikul alusel põhinev teavitustegevus vaktsineerimisõiguse kasutamise võimaluse osas. „Samas on aga inimesel alati õigus pöörduda Haigekassa poole, kui ta ei soovi vastavasisulisi teavitusi saada ja paluda nende saatmise lõpetamist,“ ütles Eevel.
Pallo lisas, et kuna mitmed haigekassasse pöördumised on seotud kontaktandmete täpsusega, palub haigekassa inimestel riigiportaalis eesti.ee oma andmed uuendada, lisada telefoninumber ja meiliaadress, mida ka tegelikult kasutatakse. „Vabandame nende inimeste eest, kes on saanud SMSi-i või e-kirja teel kutse vaktsineerimisele mitmel korral, sageli on see seotud just andmete ebatäpsusega ning teeme omalt poolt parima, et selliseid olukordi vältida,“ lausus Pallo.
Kui haigekassalt ei soovita SMS-teavitusi saada, tuleks saata e-kiri sellekohase sooviga aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. .
Lehekülg 779 / 1963
