. 
Eesti vaatab ümber senise kilogrammi definitsiooni ja massi mõõtühiku kilogrammi ning seob selle edaspidi füüsikalise fundamentaalkonstandi – Plancki konstandiga.
Eelnõu eesmärk on viia Eestis kasutatavate mõõtühikute süsteem kooskõlla rahvusvahelise kaalude ja mõõtude peakonverentsi 2018. aastal kokku lepitud uuendustega ning ühtlasi võetakse Eesti õigusesse üle samasisuline EL-i direktiiv.
Kõige olulisema muudatusena on teadlased kokku leppinud uues massi mõõtühiku definitsioonis. Selle järgi on massi mõõtühik kilogramm edaspidi seotud füüsikalise fundamentaalkonstandi – Plancki konstandiga. Uus definitsioon asendas senise, ligi 110-aastat kasutatu, mille kohaselt oli kilogrammi etaloniks Pariisis säilitatud konkreetne plaatina ja iriidiumi sulamist valmistatud kaaluviht.
Tegemist on suurima muudatusega SI vastuvõtmisest alates ehk rahvusvahelise meetrikonventsiooni allkirjastamisest 1875. aastal.
Tavatarbijatele ja laiemale mõõtühikutega kokku puutuvatele kasutajatele uued määratlused mõju ei avalda. Muudatuste kasutajateks on elektroonika- ja ravimitööstuse ettevõtjad, kellel on tooteprotsessis vajalik väikseid koguseid täpselt mõõta ja usaldusväärsuse tagamiseks tulemusi seostada süsteemi SI ühikutega.
Tarbijakaitse seisukohast ja kaubandustõkete kõrvaldamiseks on oluline Euroopa Liidu tasandil tagada mõõtühikute ühtlustatud kasutamine.
Valitsus otsustab neljapäeval erakorralise seisukorra ning sõjaseisukorra ajal süüteo- ja kohtumenetluste kiire ja tõhusa läbiviimise ning kohtute ressursi parema ja säästlikuma kasutamise eesmärgil sõjakohtute seadustamise.
Eelnõu on välja töötatud riigikaitseõiguse revisjoni raames, mille ühe teemana analüüsiti kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erandite kehtestamise vajadust erinevates kriisiolukordades.
Eelnõu eesmärk on tagada erakorralise seisukorra ning sõjaseisukorra ajal süüteo- ja kohtumenetluste kiire ja tõhus läbiviimine ning kohtute ressursi parem ja säästlikum kasutamine.
Süüteoasjade menetlemiseks planeeritud menetlejate, prokuratuuri ja kohtute ressurss ei pruugi olla piisav, et viia süüteo- ning kohtumenetlusi läbi samaväärselt tavaolukorraga ka erakorralises seisukorras või sõjaseisukorras, kus töökoormus võib kasvada või on süüteoasjade, tsiviil- või haldusasjade menetlemine muudel põhjustel raskendatud. Seetõttu on eelnõus esitatud muudatused, mis võimaldavad kiiremat menetlust ja õigusemõistmise läbiviimist või annavad rohkem aega menetlustoimingute tegemiseks.
Kriminaalmenetluses lihtsustatakse dokumentide vormistamise ja tõlkimise korda, kehtestatakse erisused erinevate toimingute tähtaegade osas, nähakse ette võimalus kohtuotsuse viivitamata täitmisele pööramiseks ning erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu menetluste peatamiseks.
Kriminaalasja menetluse peatamisega kaasneb ka kriminaalasja aegumise peatumine. Väärtegude aegumine peatub erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajaks. Kuriteos kahtlustatavat võib kohtu loata kinni pidada jätkuvalt kokku kuni seitse ööpäeva. Lisaks pikeneb jälitustoiminguks loa vormistamise ja isikut tema suhtes tehtud jälitustoimingu tegemisest teavitamise aeg.
Kohtute töökorraldust muudetakse paindlikumaks. Riigikohtu esimees võib määrata kohtuniku tema nõusolekuta ajutiselt teenistusse teise sama astme või madalama astme kohtusse. Ühtlasi tekib riigikohtu esimehele õigus moodustada riigikaitsekolleegium ning käivitada see sõjaseisukorra ajal maakohtu või ringkonnakohtu juures riigi kaitsevõime ja kaitseväeteenistusalaste süütegude kiireks menetlemiseks.
Lisaks on eelnõu järgi võimalik edaspidi kohtuistungeid pidada ka väljaspool kohtu tavapärast tööaega, näiteks massiliste süütegude korral, kui see on õigusemõistmiseks vajalik.
Tsiviil- ja halduskohtumenetluses nähakse samuti ette, et erakorralisest seisukorrast ja sõjaseisukorrast tulenevatel erandlikel asjaoludel võib menetluse peatada ja anda kohtule võimalus vaadata asi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras.
Seadus on kavandatud jõustuma koos riigikaitseseadusega 1. jaanuaril 2021. aastal.
Lehekülg 1412 / 1950
