KÜSIMUS–VASTUS • 24. juulil toimunud teisel üle-eestilisel avatud talude päeval said külastajad näha ettevõtteid alates Eesti suurimast piimatootmisest kuni kodumaiste siidrivabrikuteni, Eesti parimaid mahetootjaid, suuri ja väikesi looma- ja teraviljakasvatajaid, aiandeid, puuvilja- ja marjakasvatajaid, ravim- ja maitsetaimede kasvatajaid, väiketöötlejaid ning turismitalusid. Kohapeal sai maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid. Avatud talude päeval osalesid kümned tuhanded huvilised ning taludesse, põllumajandustootmistesse ja maaettevõtetesse tehti üle 83 000 külastuse. Avatud talude päevast võttis osa üle 230 talu ja ettevõtte.

Riigikogulastele esitasime sellised küsimused: Avatud talude päev muutub järjest populaarsemaks. Kui osalesite, siis millistes taludes käisite ja mis silma jäi?

Meelis Mälberg (Reformierakond): Avatud talude päevade näol on tegemist maaeluministeeriumi poolt väga kiiduväärt algatusega. Võimalus külastada erinevaid talusid aitab tutvustada ja populariseerida maaelu.

Olin ise Eestist ära ja nende päevade raames seetõttu sellel aastal ühtegi talu külastada ei saanud.

Liina Kersna (Reformierakond): Käisime eelkõige kahel põhjusel sel aastal perega Kolotsi talus. Esiteks on Kolotsi talu kitsejuustud meie lemmikud ning teiseks pakkus seal süüa samuti meie lemmik Piiri Köök. Oli ilus ilm, lahke ja rõõmus pererahvas, armsad kitsed ning võrumaisest toorainest tehtud söök maitses imeliselt! Kolotsi talu pererahvas on elav näide sellest, et linnast on võimalik tulla maale ning saada edukalt hakkama.

Heimar Lenk (Keskerakond): Avatud talude liikumine on minu meelest viimaste aastate parim projekt maal elamise kui eluviisi propageerimiseks. On kaks iseasja, kas lugeda maaelu kohta ajalehest või Facebookist, teine asi on ise koha peal ära käia ja viljapõldu oma käega paitada. Minu kogemus ütleb, et eriti hästi mõjub avatud talude päev linnalastele, kes näevad lõpuks, kust see piim ikka tuleb ja kui palju tarvis enne tööd teha, kui leivast võib endale viilu lõigata. Avatud talude päev on see koht, kus tootjad ja tarbijad üksteisega paremini tuttavaks võiksid saada – tutvuda ja tutvustada maaelu ning põnevaid Eesti toidutooteid, on öelnud projektijuht Karin Volmer. Tuleb temaga nõustuda, sest kiire ja linnastunud elulaad on enamikest eestlastest teinud poeinimesed, kes kohtuvad vaid müüjate, kuid haruharva liha ja vorsti tegijatega. Vahva, et viimasel ajal haaratakse avatud talude liikumisse kaasa ka vabatahtlikke. Paar päeva suvel ehtsat maatööd tehes peaks andma igale mehepojale rammu ja eluenergiat vaid juurde. Arvan, et üldse peaksime hakkama suviti rohkem sulasetööd praktiseerima. Õpilasmalev on jätkuvalt mures töökohtade nappuse pärast. Miks ei võiks talud siin rohkem kaasa lüüa? Lisaks malevale võikski rohkem hakata kuulutama uut vormi. Näiteks võiks tuua noortele loosungi „Suveks sulaseks!”. Las siis linnalapsed proovivad mõne nädala ka heina teha või peenraid rohida. Saavad elust õigema ettekujutuse. Igal juhul tuleb avatud talude liikumist tervitada. Hea, et ka maaeluministeerium on asja tõsiselt võtnud. Kui eelmisel aastal avas külastajaile oma uksed 147 talu, siis tänavu juulis olid väravad lahti rohkem kui kahesaja kolmekümnes talus.

Arno Sild (EKRE): Avatud talude päeva traditsiooni ellukutsumine on oluline võimalus tutvustada ja tutvuda maaeluga kogu Eestimaal. Ei ole sugugi ükskõik, kuidas elu maal edeneb – tihti arvatakse, et maal elada on raske ja perspektiivitu, aga see ei ole kaugeltki nii. Maainimesed on alati olnud ettevõtlikud ja lahked ning näitavad soovijatele meelsasti oma elu. Sel aastal olin nende päevade toimumisega samal ajal oma kursuse kokkutulekul. Kuna seekord olin kursuse kokkutuleku korraldajaks mina, siis pakkusin kokkutulnutele välja Kõrgemäe talu külastuse. Et meie kursuse inimesed on enamuses seotud linnaeluga, võeti ettepanek rõõmuga vastu. Talus on eelkõige oluline põlvkondade järjepidevus, on paratamatu, et täiskasvanuks saades kannavad tiivad osa lapsi kodust kaugemale, aga kui jätkatakse oma vanavanemate ja vanemate elustiili, on see väga tore. Järjepidevus annab mõtte talupere
püüdlustele ka tulevikus. Erinevalt paljudest muudest elualadest saab talus elu korraldada nii nagu pereliikmed seda soovivad – mis saab olla veel parem kui ühendada huvialad ja töö talus. Just see ongi Kõrgemäe talus üheks peamiseks põhjuseks, et kõik pereliikmed löövad kaasa talu tegemistes. Siin tegeletakse piimatootmise ja teraviljakasvatamisega, koduleiva ja lehmapiimast toodete valmistamisega. Lisaks on naisperel erakordselt suur ja tunnustamist vääriv huvi käsitöö vastu. Nii edenebki elu maal ja sellised pered on meie maarahva uhkus ja au.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Avatud talude päev on väga tore ettevõtmine ja kiitus nendele taluomanikele, kes inimesi vastu võtsid ja talu tegemisi tutvustasid. Ise olen kogu elu elanud maal. Meie laudas on omal ajal kasvatatud lehmi, hobuseid, sigu, lambaid, kukki ja kanasid. Tänasel päeval on laut loomadest tühi ja ühes lauda otsas asub meie pere uus saun. Mida aeg edasi, seda vähem inimesi on maaga ja talutöödega seotud. Taludega tutvumine võib nii mõnegi inimese panna mõtlema talutöö peale ja võib-olla mõni linnainimene kolib ära maale, et ise talu pidama hakata. Tänapäeva talu ei ole ainult teravilja kasvatamine või loomade pidamine, talu sobib ka turismi või muude huvitavate tegevuste arendamiseks.

Ivari Padar (SDE): Käisin seekord Lääne-Eestis alternatiivtootmisega taludes. Thormani sepikojast sain uued lihavardad. Worstiwabrikus kostitas lahke pererahvas vorsti ja lihaga. Siidrivabrikus anti aga head kodumaist õuna-siidrit peale rüübata. Ega rohkem ühe päevaga jōuagi.

Uno Kaskpeit (EKRE): Olen kuulnud sellistest üritustest, kuid kahjuks ise ei ole osalenud ning mitte üheski talus ei ole käinud. Loodan tulevikus mõnel talupäeval kindlasti osaleda.

Anneli Ott (Keskerakond): Avatud talude päeva idee sai alguse Leader tegevusgrupilt MTÜ Järva Arengupartnerid, kus tegevjuhi Silva Anspali eestvedamisel seda korraldati 2012–2014. aastal. Nüüd on heast algatusest saanud juba teist aastat üle-eestiline talusid ja põllumajandusettevõtteid tutvustav üritus, mis sel aastal oma külastajate rohkuse tõttu tõestas inimeste huvi maaelu ja talude vastu. On suur rõõm tõdeda, et Leader-programmi toel on üle kogu Eesti ellu viidud paljusid häid ideid ja loodan väga, et sarnaseid algatusi tuleb veel ja veel.

Avatud talude päev on maapiirkonnale kindlasti väga oluline sündmus, sest kasvab meedia huvi ning maal toimuvat ja elu võimalikkust talunikena kajastatakse oluliselt rohkem kui tavaliselt. Need, kes sel päeval talusid külastavad, tunnevad siirast huvi ja see annab kindlasti jõudu ja teotahet juurde ka meie tublidele talunikele. Tarbija teadlikkus ja huvi kohaliku ning traditsioonilise toidu vastu kasvab iga aastaga, on väga vajalik, et inimesed teaksid ka seda, kuidas ja mis tingimustes see toiduaine kasvab ja maitsev toit valmib. Ei ole saladus, et linnalaps on kaugenenud loodusest ja koduloomade tundmine on raamatupõhine.

Külastasime seekord perega Maamehe golfi talu Tiri külas Lasva vallas. Tubli ja ettevõtlik noor pere on end pühendanud maaelu arendamisele ja piirkonna aktiviseerimisele. Degusteerimiseks pakuti küpsetatud veiseliha, õpetati valmistama pitsaahju ja päeva lõpetas ansambli Öösorr väga armsa ja hea emotsiooniga kontserdiga.

Maire Aunaste (IRL): Kuna olen pühapäeviti alati muude kohustustega seotud, siis avatud talude päevast ma osa ei võtnud.

Priit Sibul (IRL) ei vastanud.

Kalvi Kõva (SDE) ei vastanud.