Ahti Asmann: „Koduse kandi inimesi ma kahjuks rõõmustada ei saa.”

Võru poiss Ahti Asmann juhib alates septembri algusest riigi raudteefirmat, ASi Eesti Raudtee. Foto: EESTI RAUDTEEÄsja suure riigifirma AS Eesti Raudtee juhiks valitud endise SEB Ühispanga juht Ahti Asmann räägib intervjuus oma väljakutsetest uues ettevõttes ja sellest, et kodukandi inimesi ta kahjuks niipea veel rõõmustada ei saa. Reisirongiühenduse taastamiseks Piusa ja Valga vahel läheb veel aega.

Palju õnne uues ametis! Kirjeldage, palun, kuidas sündis otsus hakata raudteefirmat juhtima?

Sain kutse osalemiseks Eesti Raudtee juhi konkursile ja kuna minu senine töö SEB Ukraina üksuse juhina oli jõudnud lõpule, tekkis soodne aeg teha oma professionaalses elus muutus. Raudtee ja sellega seonduv logistikaäri on kahtlemata väga huvitavad ning seetõttu polnud otsuse tegemine raske.

Kuidas iseloomustate raudtee praegust hetkeseisu?

Eesti Raudtee taristu on viimase viie aastaga teinud läbi jõulise arenguhüppe, kus erinevate Euroopa Liidu tõukefondide toel rahastatud projektidega on kapitaalselt remonditud enamik teedest ja reisijate ooteplatvormidest. Järgmisel aastal jõuab lõpule Tallinn–Keila–Paldiski ja Keila–Riisipere liinidel raudtee ning elektrirongide kontaktvõrgu kapitaalremont. Need on vajalikud ettevalmistused, et mugavalt, kiirelt ja turvaliselt teenindada riigi ostetud ning järgmisest aastast alates liinidele jõudvaid uusi reisironge, mis saavad sõita kuni 120 kilomeetrit tunnis. Praegusega jääb kogu Eesti Raudtee teedest korda tegemata vaid Koidula–Valga lõik. Nii et tehniliselt ja majanduslikult on raudtee seisukord üldises plaanis hea.

Eesti Raudteel seisab nüüd ees ülesanne, kuidas saavutatud tehniline potentsiaal realiseerida ja tagada võimalikult suur taristu koormus, lahendada, sest vaba läbilaskevõimet raudteel jagub.

Olite pikalt Ukrainas, kas Võrumaale on ka mahti olnud tulla?

Võrus olen käinud nii puhkuste kui ka koolivaheaegade ajal. Nüüdsest muutuvad külastused kindlasti tihedamaks.

Millised mälestused teil Võrust on?

Olen liialt noor inimene, et hakata mälestustest rääkima. Võru juures meeldib esiteks see, et siin on kõik olemas – saab sõita ratast, käia kalal, mängida tennist, suusatada, käia seenel, istuda kõrtsis. Teiseks meeldib mulle väga, et kõik on käe-jala juures. Suurtes linnades kulub tohutu aeg kuhugi kohale jõudmiseks.

Mis te Võru inimesena arvate – kas Võrul on tulevikku või peaks kõik inimesed sealt kiirkorras Tallinnasse ära kolima?

Võrul on kindlasti oma koht ka tulevikus, kuid tuleb täpsustada, mida mõeldakse tuleviku all. Usun, et suurtesse linnadesse mineku põhjus on enamasti majanduslik. Seega – kui eesmärgiks on nii elanikkonna kui majandusliku võimekuse kasv, siis seda saab saavutada üksnes läbi ettevõtluse arengu. Ma ei ole süüvinud piisava põhjalikkusega regionaalarengut mõjutavatesse nüanssidesse, et selles osas soovitusi anda.

Tühjaks linn kindlasti ei jää, sest inimesed on erinevad ning Võru oma rahulikkuse ja ümbruse mitmekesisusega võlub kindlasti neid, keda suurlinna tuledesära ning närvilisus ei köida.

Mida arvate Jüri Mõisa mõttest, et kõik kinnisvarainvesteeringud väljapoole Tallinna on mõttetud?

Kui räägime klassikalisest kinnisvarainvesteeringust, siis on sellel väitel teatud tõepõhi all. Väikestes linnades on nõudlus väike, rentnike valik kitsas ja kinnisvara likviidsus madal, juhuks kui tahetakse investeeringust loobuda. Samuti pole rendihinnad teab mis kõrged, et muuta tasuvaks näiteks värskelt ehitatud büroohoone. Samas ei pea ja ka ei saa kõike käsitleda investeeringuna. Kui inimene ehitab endale kodu, on esmatähtsad muud argumendid kui kinnisvara tasuvus või likviidsus.

Mida saaksite oma uues ametis Võrumaa heaks korda saata? Kas on lootust, et Võrru hakkab ükskord taas reisirong käima?

Koduse kandi inimesi ma kahjuks rõõmustada ei saa. Minult eeldatakse uues ametis tervet riiki katva ettevõtte arendamist ja minu Võrumaa päritolu ei oma ettevõtte seisukohast oluliste otsuste tegemisel rolli.

Kuigi meile meeldib, et meie liinid oleks igas riigi otsas maksimaalselt koormatud, ei otsusta Eesti Raudtee, kas Võrus hakkab tulevikus taas reisirong sõitma või mitte. Need otsused langetab riik kui siseriikliku reisiveoteenuse tellija.

Lähiaastatel ei pea Eesti Raudtee puht tehnilistest põhjustest lähtuvalt võimalikuks reisirongiliikluse avamist Piusa–Valga liinil. Kui riik peaks otsustama Võru reisirongi liini avamise kasuks, on enne vaja kapitaalselt remontida Koidula ja Valga vaheline raudteelõik. Praegu rahuldab see liin kaubaveo vajadusi. Reisiliikluse avamiseks on vaja rongide kiirus tõsta praeguselt 60 kilomeetrilt tunnis 120 kilomeetrini tunnis. Samuti tuleb ehitada uued ja ohutud reisijate ooteplatvormid. Vajaliku kiiruse saavutamine eeldab kapitalimahukaid ja tehnoloogiliselt keerulisi investeeringuid ning sellele vastavat nõudlust. Oma aja võtab ka Euroopa Liidu tõukefondidesse rahastamistaotluste koostamine ja projektide kaitsmine.


 


 


 

LOE VEEL


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD