Viimasel rahvaloendusel määratles end võrokesena 70 000 inimest ehk peaaegu iga kümnes eestlane. Sellega on võrokad Eesti sees kõige suurem rahvusgrupp. Setusid loendati 12 000 ja mulke kõigest paar tuhat. Loendus näitab, et võrokaid pole mingit põhjust veel maha kanda.

Võru folkloorifestivalil pakkusid seni turvateenust Võru omad judopoisid. Nüüd on nad kõrvale lükatud kui saamatud ning nende asemele palgatud juhtiv turvafirma G4S. Saatuse irooniana jäi aga see maailma suurim turvafirma jänni Londonis toimuvate olümpiamängude turvamisega, mistõttu pidid asja üle võtma Briti sõjaväelased. Kui juba olümpiamängude turvamisega saavad professionaalsest turvafirmast paremini hakkama lihtsad sõdurpoisid, siis on arusaamatu, miks ei kõlba Võru oma festivali julgestamiseks kohalikke olusid hästi tundvad Võru omad džuudopoisid, või siis kasvõi Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad. Pealegi tuleks kohapealsete inimeste kasutamine märksa odavam, pataljoni puhul tehtaks seda suure tõenäosusega mõne hea sõna eest.

Võru kultuurielu annab silmad ette ülejäänud Eestile. Mitte kusagil Eestis ei korraldata nõnda palju ja regulaarselt laulu- ja tantsupidusid kui Võrumaal. Siin on säilinud see, mille kohta mujal saab lugeda raamatust. Rõõm on iga Võrumaalt võrsunud kirjaniku üle. Võru kirjanikest tuntakse kõige paremini ehk Artur Adsonit, kelle lapsepõlv möödus Võrumaal ja Juhan Jaiki, kelle loomingu teemal valmisid äsja Tamula ranna liivaskulptuurid, ent on mitmeid uue aja tegijaid, näiteks Misso vallast pärit fantaasiakirjanik Jüri Kukk.

Jüri Kukk, kes oma loomingus lahkab muu hulgas tulevikku, ütleb intervjuus Võrumaa Teatajale, et eestlased jäävad oma maal vähemusse. „Me läheme sama tupikteed, nagu on läinud Lääne-Euroopa, kus on miljoneid türklasi, araablasi ja teisi võõraid, kes mitte ei kohandu, vaid toovad oma maailma kaasa,” räägib kirjanik Jüri Kukk. Võrokatel, kel säilinud tugev oma identiteet, on tuleviku rahvaste paabelis tavaeestlastest märksa rohkem eeldusi püsima jääda.