MARUTAUD • Võrumaa metsad kubisevad rebastest, kes sageli taluhoovidel ringi luusides inimestele peavalu valmistavad. Kuna rebane on marutaudi peamine haigusekandja, võib õuel hulkuv reinuvader osutuda surmavalt ohtlikuks.

2003. aastal tuvastati 800 surmaga lõppenud marutaudijuhtumit. Aastatel 2008–2012 on neid leitud vaid neli. Suur muutus statistikas näitab, et käimasolev marutaudivastane vaktsineerimine on põhjendatud.

9325 km² suurune ala Eestimaal on peagi kaetud 186 400 marutaudivastase söödaga. Piiriäärsed alad on jaotatud 42 tsooniks, et iga tsooni peale külvatav vaktsiinsööt langeks täpselt sinna, kuhu vaja. Marutaudivastase vaktsineerimise projektijuhi Enel Niini sõnul on külvamisel oluline külvaja ja piloodi koostöö. Tänu sellele on vaktsineerimine organiseeritud ning veekogud, linnad ja asulad jäävad puutumata. Külvaja töö pole aga lihtne – vaktsiini tugev ja ebameeldiv lõhn võib tekitada okserefleksi.

Oma olemuselt pole vaktsiinitabletid inimestele ega koduloomadele ohtlikud. Tegemist on vaktsiiniga, mis meelitab oma intensiivse lõhnaga ligi nii rebaseid kui ka kährikuid. Peopesasuurune pala koosneb peibutussöödast, mille sees on tabletike vaktsiinivedelikuga. Kui loomade väikesed lõuad sööda läbi hammustavad, on vaktsineerimine toimunud. Atraktiivne lõhn on nende jaoks äratuntav juba poole kilomeetri kauguselt.

Suuremahulise ja kuluka projekti rahastus jaguneb kaheks. Kolmveerand vaktsineerimise summadest tuleb Euroopa Liidu Veterinaarfondist, ülejäänud veerand aga Eesti riigi eelarvest.
Enel Niini sõnul on inimestelt tulnud vaktsineerimise kohta vastakaid arvamusi. „Inimesed solvuvad, kui leiavad oma hoovist vaktsiinipalu,” sõnab ta. Ta lisab, et dramaatilisi juhtumeid vaktsiini sattumisega valesse kohta leitud pole. Niin rõhutab, et vaktsiin pole mõeldud koduloomade vaktsineerimiseks.

Raiste külas elav Silvi Vanker leiab, et kuna rebaseid liigub tema hoovil palju, on vaktsiini tõttu palju muretum elada. Ka tema enda kassid-koerad on vaktsineeritud.

Leidub ka neid, kes on täielikult vaktsineerimise vastu. Põhjenduseks on liigne keemia kasutamine ja kartus, et rebaseid sigineb liiga palju. „Inimene on end liialt loodusesse seganud,” sõnab Loosu küla elanik targad sõnad. Mitusada elu päästnud vaktsiinitõrje statistika näitab, et keemia või mitte – sellist viisi sekkumine on aidanud marutaudi Eestimaa pinnal peaaegu täielikult maha murda.