Nagu rääkis eelmine haridusminister Tõnis Lukas, põhjendasid ministeeriumi ametnikud Vana-Antsla kutsekeskkooli sulgemist õpilaste vähesusega. Lukas otsustas pärast kooliga tutvumist kooli jätkamise kasuks, sest õppeasutuse sulgemine poleks andnud mingit efekti: õpilased oleksid läinud edasi õppima Tartusse, mitte Võrru või Valka, nagu neid püütakse suunata.

Kokkuvõttes toob kooli sulgemine kaasa Antsla ja Urvaste valdade, laiemas plaanis kogu Võrumaa tühjenemise, sest sellist suunda ja erialasid, mida Vana-Antsla kool pakub, pole ei mujal Võrumaal ega näiteks erivajadustega õpilaste osas ka mujal Eestis. Selles osas on Vana-Antsla kooli juhil Hele Angerjärvel õigus: ministeeriumiametnikud tegutsevad suurte linnade suurte koolide huvides.

Ministeeriumi ametnikud põhjendavad kooli sulgemist selle väiksusega, ent samal ajal pole kooli täituvusega probleeme. Pigem vastupidi, kooli õppima tulla soovijaid on igal aastal rohkem, kui kool suudab tegelikult vastu võtta. Sellest loogikast tulenevalt peaks valitsus vastupidi kooli veelgi suurendama ja sinna rohkem raha investeerima. On arusaamatu, kuidas armastatud kool on jäänud ainsana Eestis remontimata. Vana-Antsla koolil on olemas Eesti mõistes unikaalne, viimase kümne aasta jooksul omandatud kogemus erivajadustega õpilaste kutseõppe osas, lähimad sellised õppeasutused asuvad Soomes. Kui kool kinni panna, võib lähiajal tekkida vajadus hakata Eesti puuetega lapsi koolitama Soomes, mis on kordades kulukam. Tekib samasugune olukord, kui vahetult pärast nõukogude aja lõppu, kus Eestis pandi kampaania korras kinni lasteaedu, millest nüüd taas hirmsat puudust tuntakse.

Haridusministeeriumil tuleks käed Vana-Antsla kooli sulgemisest eemal hoida ja leida võimalusi sel Eesti mõistes haruldasel koolil oma tegevust edasi arendada. Olukorras, kus maapiirkonnad tühjenevad ja inimesed lahkuvad maalt mitte enam linnadesse, vaid välismaale, peaks olema lausa riigi julgeoleku huvides säilitada maapiirkondades tegevust neis valdkondades ja niššides, mis on Eestis unikaalsed.