Võrumaa peab minema üle kohalikule küttele, leidsid maavalitsuse eestvõttel Kandle kultuurimajas kogunenud maakonna otsustajad. See on praeguses majanduslikus olukorras ellujäämiseks ainuvõimalik samm. Vastasel korral läheb nagu Väimelas, kus paljud inimesed maksavad kütte eest ära kogu oma kuupalga.

Antsla vallavalitsus on hea näide sihikindlast tegevusest odavamate lahenduste otsimisel. Nagu selgub valla juhtide seletusest, on vallas tegeldud odavamate lahenduste otsimisega juba aastaid ja selle tegevuse viljad on käegakatsutavad: suve jooksul ehitatakse Antsla katlamaja ümber kohalikule toorainele, hakkpuidule – sellega on võimalik küttekuludelt oluliselt kokku hoida. Antsla eelis on asjaolu, et katlamaja pole erakätesse müüdud, mistõttu on võimalik taotleda soodsat, kümneprotsendilise omaosalusega toetust. Erafirmadele kehtib omaosaluse määr 50 protsenti ja nagu Väimela juhtum näitas, pole sellist raha ei eraettevõttel ega vallal kohe välja käia. Iga viivitatud aasta, kuu ja isegi päev läheb aga valla elanikele üha rohkem maksma.

Antsla puhul on rõõm näha, et lisaks puidule otsitakse muid alternatiivse energia lahendusi nagu päike ja maaküte. Päikest on kõvasti propageerinud Kurenurme kandi elanik Viido Polikarpus, kes rajab Baltimaade esimest päikseparki ning väidab, et tänu pikkadele suvepäevadele ja valgetele talvedele on Eestis päiksest tulevat energiat rohkemgi kui näiteks Poolas või Saksamaal. Nendes maades näeb peaaegu iga eramaja katusel kas päiksepaneeli või -kütteseadet, Eestis aga pole neid sisuliselt üldse. Tekib küsimus, miks on otsustajad venitanud alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtuga, sest kiiresti kallineva energia tagajärjed elanikkonnale on hukutavad.

Praeguses olukorras, kus valitsus on jätnud rahva energiamuredega omapäi, tuleb igal kodanikul ja omavalitsusel endal initsiatiiv haarata ning otsida juba varakult odavamaid lahendusi. Järgmisel aastal tõuseb turu avanemisega 30 protsendi võrra elektri hind, mis sunnib omakorda otsima odavamaid elektrienergia lahendusi.