Antslas alustas Euroopa Liidu toel kaks laia haardega ettevõtet

Tselluvillatehas Werro Wool.	 Fotod: INNO TÄHISMAAETTEVÕTLUS ❯ Antslas endise Wermo tsehhi territooriumil Tsooru maantee
ääres alustas möödunud aastal kaks ettevõtet, kõigepealt põhubriketitehas (OÜ Goodwill) ja aasta lõpus tselluvillatehas Werro Wool (OÜ INKU Kapital). Kumbki ettevõte sai Euroopa Liidult maapiirkonnas majanduselu edendamise (meede 3.1) tarbeks
PRIA-lt 300 000 eurot toetust, selle eest on ostetud sisseseade. Põhubriketitehasesse põhu kokkupressimise masin ja tselluvillatehasesse villa tootmise liin. Tselluvilla toodetakse vanapaberist.


Kummaski ettevõttes on kohapeal tootmistegevusega ametis kaks-kolm inimest ja kummagi ettevõtte juhti pidevalt kohal ei näe, sest neil on praegu käsil kiired ajad. NPõhubriketitehase OÜ Goodwill territooriumil püüavad pilku kõrged põhupallide virnad.äiteks tselluvilla tootva INKU Kapitali juht Andres Sütt ütles, et praegu on kiired ajad seoses ISO-sertifikaadi taotlemisega ja seetõttu saab ettevõtte tegevusest põhjalikumalt rääkida tulevikus. Põhubriketti tootva OÜ Goodwill direktor Indrek Kauksi on olnud nii hõivatud, et ei jõudnud viimase kuu aja jooksul isegi elektronkirjale vastata ja pole olnud telefonitsi kättesaadav. Eile vastas ta telefonile ja ütles, et tehas on alles proovimisjärgus, mistõttu põhjalikumalt veel tootmisest rääkida ei saa.


Internetis on kummagi ettevõtte kohta avatud ambitsioonikad kodulehed, kus on juttu väga perspektiivikast tootmisest. Näiteks Werro Wool osales läinud aasta lõpus koostöös Hea Maja Poega Tartus toimunud keskkonnamessil „Elukvaliteet”. Antsla tehases toodetud tselluvilla kasutas aasta lõpus Pariisis toimunud Eesti kaasaegse kunsti näitusel „Liberte/vabadus 2011” kunstnik Jevgeni Zolotko. Goodwilli põhubriketti veetakse kohale nii meritsi kui mööda raud- ja maanteid, see pakitakse tonnistesse niinimetatud bigbag’idesse. Ühe tonni põhubriketi hind koos käibemaksuga on 150 eurot.


Goodwilli kodulehe andmetel on põhubriketiga kütmine tänu kõrgele kütteväärtusele oluliselt soodsam kui küttepuudega. Kütteväärtuselt võrdub ühe tonni põhubriketi kütteväärtus nelja ruumimeetri küttepuudega (kuiv haab). Kõrge kütteväärtus saavutatakse põhu kokkupressimisel 3000 bar-ise surve all. Seetõttu on põhubrikett oluliselt raskem kui samas mõõdus küttepuu halg. Põhubriketiga kütmine on märksa odavam, sest ühe tonni põhubriketi hind on oluliselt madalam kui nelja ruumimeetri küttepuude hind.


Lisaks võtab põhubrikett vähe ruumi, sest üks 1000kg kott võtab ligi 1,3 m3 ruumi. Selle kogusega võrdub kuus ruumimeetrit küttepuid ehk mahuliselt ligi neli korda rohkem. Põhubrikett on keskkonnasäästlik, sest seda toodetakse kuiva põhu surve all kokkupressimisel. Põhubriketi tootmisel ei kasutata mingeid kemikaale, seda hoiavad koos põhus sisalduvad looduslikud vaigud. Põhubriketi kasutamine aitab vähendada kasvuhoonegaase, briketi põlemisel saadavat tuhka saab kasutada väetiseks. Põhk on isetaastuv kütus.


Tselluvill valmib Eesti ja Läti vanapaberist


Tselluvill Werro Wool on valmistatud üldjuhul Eestist või Lätist kogutud vanapaberist, seetõttu on tselluvilla valmistamisprotsessi looduslik jalajälg mitmetest konkureerivatest toodetest väiksem.
Tselluvill valmib kuni 90 protsendi ulatuses vanapaberist, mistõttu annab ta olulise panuse taaskasutuse suurenemisele majandusringluses. Tselluvill on ka ise taaskasutatav – teda on võimalik vajadusel maja konstruktsioonidest kokku koguda ja uuesti soojustusena kasutada.
Tselluvill takistab tule levikut, kuna kõrgetel temperatuuridel söestub ta aeglaselt. Mitmed konkureerivad tooted seevastu sulavad, mis võib tule kandumist konstruktsioonidesse kiirendada. Tulepidavuse annavad tselluvillale selle koostiseks olevad booriühendid, mis moodustavad tootest kuni 20 protsenti. Werro Wooli tootmisel teostatakse pidevalt tulepüsivuse katsetusi, selleks on tootmiskompleksis olemas vastavad seadmed.


Tselluvillas sisalduvad booriühendid hoiavad soojustuskihist eemal närilised. Samuti toimivad booriühendid hästi hallituse ja erinevate seente vastu. See on eriti oluline juhul, kui hoones toimub veeavarii. Hingava materjalina tselluvill aja jooksul kuivab ning säilitab oma soojustusomadused, samas hoiavad booriühendid eemal hallituse ja seened.


Kuivõrd tselluvill on toodetud looduslikust materjalist, ajalehe paberist ehk ümbertöödeldud puidukiust, sobib see kasutamiseks ka selliste hoonete puhul, kus viibivad allergiatega inimesed. Tselluvilla kasutamine on eriti sobiv avalikes hoonetes nagu näiteks lasteaiad, koolid ja hooldekodud.


Mõnikord arvatakse, et tselluvillas sisalduvad booriühendid on inimesele ohtlikud. Tegelikkuses sellisel kartusel teaduslikku tõendust ei ole. Booriühendeid kasutatakse laialdaselt ka kosmeetikas ning näiteks klaasplastist valmistatud toodetes ja LCD-televiisorites.