Elektrilevi andmetel oli Eestis kella ühe ajal öösel tormi tõttu elektrita 18 465 majapidamist, kõige rohkem olid mõjutatud Hiiumaa, Saaremaa ja Harjumaa.

Elektrilevi kinnitusel on rikkemeeskonnad kõrgendatud valmisolekus ja rikked kõrvaldatakse esimesel võimalusel.

Torm kahjustas Tallinnast Stockholmi teel olnud reisilaeva Victoria I kahte akent ja radariantenni, misjärel kapten otsustas riskide vältimiseks pöörduda tagasi Tallinnasse. Tallinki esindaja kinnitusel ei sattunud vahejuhtumis ohtu ei reisijad ega ka meeskond. Tagasi pöörduti vaid ettevaatusest.

Päästeamet manitses juba varem päeval inimesi tormisesse ilma tõsiselt suhtuma ja soovitas rannaaladele ilmaasjata merd ning laineid uudistama mitte minna. Vastavalt Ilmateenistuse eeloleva nädalavahetuse prognoosile on päästeamet valmis reageerima nii tavapärastele kui tormist tingitud päästesündmustele, teatas päästeameti pressiesindaja BNS-ile.

Kõige tugevamad tuulepuhangud registreeriti reede hilisõhtul Sõrves ja Häädemeestel, kus tuul lõõskas 30,6 ja 30 meetrit sekundis. Hommiku eel hakkas tuul vaibuma ja kella kolme ajal öösel olid tugevamad tuulepuhangud Loksal, kus mõõdeti kiiruseks 26 meetrit sekundis.

Ilmateenistuse eelhoiatuse kohaselt on pühapäevaks oodata väga tugevat tormi, sest tuule kiirus tõuseb puhanguti kuni 33 m/s. Reede päeval liigub aktiivne tsüklon Stockholmi lähedalt Soome poole. Edelatuul tugevneb päeval saartel ja rannikul 12-17, puhanguti 25 m/s, õhtupoolikul 18-23, puhanguti kuni 31 m/s. Torm jätkub ööl vastu laupäeva lääne ja loode suunalt puhuva tuulega.{fcomment}

• För Sverige i tiden* •

TEHTUD TEHAS • Võrus Niidu tänaval tehakse ilma kisa ja kärata laevu juba 11 aastat. Mõne päeva pärast asub siit Stockholmi poole teele senitehtutest kõige suurem ja luksuslikum laev, mida võib nimetada ka kiirkaatriks. Enne teelesaatmist mähitakse alus kile sisse, et see ilma kriimudeta ja maanteesoolast puutumatuna Rootsi jõuaks.

Laevatehase juhi Mart Perli sõnul väitsid millalgi tosin aastat tagasi rootslased ühes vestluses, et kõik eestlased pidid oskama laevu ehitada. Siis sai öeldud: loomulikult, Eesti on ju mereriik.

„Sai naljaga pooleks lubadus antud, ja nii sündiski 2004. aasta aprillis laevaehituse ja laevade projekteerimise firma Nauta,” meenutab algusaega firma juht Mart Perli, kelle projekteeritud kõik Nautas valminud laevad ongi.

{fcomment}