UUDISED

Retseptiravimitele määratud hind tekitab ostjates kahtlusi

Vastseliina apteegis töötavad Angela Kuljus (vasakult) ja Ene Niidu on eluaegsed apteekrid, kelle sõnul võiks ka maaapteekides rohkem kliente olla. Nad kurdavad, et enamik ravimitest ostetakse Võrus, kuigi ravimihinna kujundus on igal pool ühesugune. „Ega Võru apteegid saa ka rohkem küsida või vastupidi,” sõnab Niidu toimetusele. Foto: AIGAR NAGEL

Mullu tegi ravimiamet apteekide järelevalves 169 inspektsiooni, millest järelkontrolle oli 39. Kontrolli käigus pöörati tähelepanu odavamate ravimite kättesaadavusele ehk ravimitele, millele on kehtestatud piirhind ja sõlmitud hinnakokkuleppe.

Ravimiamet tuvastas mullu hinnakokkuleppe ravimi puuduse 35 apteegis. Veelgi suurem probleem on aga ravimihindade erinevuses, millest tavakodanik aru ei saa. Kui ravimit ostma minnes puudub ühes apteegis sobiva toimeainega retseptiravim, mis on tänapäeval küll harv juhus, siis minnakse teise. Aga mis siis, kui ravimi hind erineb kuni kaks korda eelmise ravimi hinnast: kas selleks tuleb vahetada apteeki või ravimit?

Hinnavahe lubatust suurem

Ravimiameti andmetel oli mullu vaid üks juhtum, kui odavamat ravimit kliendile ei pakutud, reaalsuses on aga selliseid olukordi sootuks rohkem. Toimetus uuris lugeja vihje põhjal laekunud info põhjal, miks linna ja maakonna apteegis on sama retseptiravimi puhul hinnavahe rohkem kui kahekordne. Võtame näiteks südamerohu Spirix, mille toimeaineks on spironolaktoon ja mis on retseptiravim. Selle hind on Võrumaa patsiendi digiloo järgi 2018.–2020. aastani 8,22–8,30 eurot. Jaanuaris aga käis klient apteegis rohu eest välja 21 eurot.

Nutikassad on loonud uue võimaluse kaupmehi üle kavaldada

Marika ja Aimar Rõuge vallast käivad sagedasti Võrru poodi ja kasutavad iseteeninduskassasid vähemalt pooltel juhtudel. Klientide sõnul ei ole nad veel kordagi sattunud ostukontrolli, kuid tutvusringkonnas on sõpru, kes on kontrolli läbinud suisa mitu korda. Pildil on Võru Maxima teenindaja Merike (vasakult esimene), kes juhendab parasjagu kliente kaubakoodi sisestamisel. Foto: AIGAR NAGEL

Kui aeg-ajalt satute nutikassas olles nii-öelda ostukontrolli, siis mitte sel põhjusel, et oleks valesti käitunud või valesti kaubakoodi sisestanud, vaid võib juhtuda, et sattusite osalise või täieliku ostukontrolli läbimiseks juhusliku valiku alusel. Aga on ka neid, kes arvavad, et suudavad nutikassad üle kavaldada ja katsetavad uusima tehnoloogia arvelt oma kelminippe.

Ostukontrolli võib sattuda igaüks

Kumb kummale peale jääb, pole 100 protsenti võimalik kindlaks teha, aga nagu kõnekäänd ütleb, siis valel on lühikesed jalad. Ja nii ta paraku on. Suurima kaubapinnaga Võru Maksimarketis avati iseteeninduskassad vähem kui poole aasta eest ning nagu selgus Võrumaa Teataja jaanuarikuus tehtud ülevaates (vt 16. jaanuari lugu „Maksimarketi iseteeninduskassad on hästi omaks võetud …” – toim.), on nutikassade kasutajate arv tõusmas. Kui tihti on vaja kaupmehel kassades kliente kontrollida, et tagada kord ja süsteem, seda protsessi kauplus mõjutada ei saa.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD