Võru linnavolikogu IRLi fraktsiooni esimeest Tarmo Piirmanni vaadati üksvahe volikogu istungitel juba nagu ullikest, kes muudkui ajab oma joru ja ei taha lasta võimuliidul linnas vee hinda tõsta. Aeg näitab, et Piirmanni visadus kandis vilja – vähemalt praeguse seisuga on veehinna tõusu teema arutluselt maas.

Võru veehinna tõusu teema kerkis esile aasta algul, mil ettevõte saatis konkurentsiametile taotluse 20protsendilise hinnatõusu kohta. Üllatus oli seda suurem, et taotlus tehti linnaelanike selja taga, inimestega aru pidamata. Hiljem vabandas linnavõim end sellega, et hinnatõusust oli rääkinud ettevõtte eelmine juht Sairos Hõrak juba mitu aastat varem.

Nagu nüüd selgub, oli Hõraku mängutoomine samuti häma, sest Hõrak pidas silmas viieprotsendilist hinnatõusu. Selline väike tõus oleks ilmselt läbigi läinud, seda nii linnakodanike kui ka konkurentsiameti poolt vaadates. Ent kui jutt tuli 20protsendilisest tõusust, siis tekkis sellele korraga suur vastuseis. Polnud ime, et sellise hinnatõusu taotlus ei läinud konkurentsiametis läbi ja on nüüd üldse mängust väljas. Kuuldavasti oli sellise hinnatõusu taotluse peale soovitatud ettevõttel pooled töötajad koondada. Sellist asja oleks Võru valijale olnud väga raske ära põhjendada.

IRLi Võru linnaosakonna ja selle juhi Tarmo Piirmanni tubli töö taustal jääb mõistatuseks, miks lastakse Võrus ajada hoopis teist asja sama erakonna liikmel Henni Nassaril. Kui uskuda Sairos Hõraku juttu, siis õõnestab Nassar Võrus erakonna jalgealust. Nassari ja Tõnu Antoni valimisliit tõi Võrus uuesti võimule Keskerakonna, mille kohta on räägitud, et see on ühe inimese, erakonna juhi nii-öelda taskupartei ja erakonna juht ise on korduvate pistisevõtmiste tõttu uurimise all. Häbi peaks olema, et Nassar aitas Võrus ametist kangutada omaenda erakonna liikme, tublit tööd teinud Võru mehe Sairos Hõraku, et asendada ta Keskerakonna nimekirjas kandideerinud Tallinna ettevõtja Jüri Miksiga, kes nüüd hinnatõusu kaupleb.

{fcomment}

Lääne-Viru ettevõtja Oleg Grossi tulek Võrru võib siinse kaubanduse põhjalikult sassi lüüa.

Võru kaubandus on viimased viis aastat nautinud suhteliselt muutumatut olekut: turul on kaks suurt tegijat Maksimarket ja Maxima ning rida väiksemaid nišipoode nagu Selver, Rimi, Meie, Säästumarket, Kagumarket ja Võrumaa Toidukeskus. Neist väiksematest omakorda Selver, Rimi, Säästumarket ja Meie on üleriigilise keti osad. Nüüd aga siseneb turule uus suur tegija – Grossi Toidukaubad, mis on eriti viimastel aastatel kiiresti laienenud Põhja- ja Kesk-Eestis, näiteks Tallinnas. Võrru tulek näitab Grossi huvi Lõuna-Eestis kanda kinnitada. See valik pole juhuslik – Grossi põhiline trump on soodne hind. Kagu-Eesti väikeste palkade juures on kliendid eriti hinxnatundlikud. Pole imestada, kui Võru linna ja maakonna ning ka naabermaakondade inimesed ummistavad vähemalt esialgu Kagukeskuse parkla ning konkurendid peavad seda vesise suuga pealt vaatama.

Samamoodi nagu Maksimarket, Maxima ja Võrumaa Toidukeskus hakkab Gross kohapealses köögis toitu valmistama. Grossi pasteedid on üle Eesti kuulsad, ent Võru kokkade toodang on kohati isegi parem, mistõttu võib siin poe avamine mõjutada kõigi Grossi poodide toodete kvaliteeti. On loogiline, kui Gross hakkab Võrus valmistatud tooteid mujale laiali vedama. Gross on ise tunnistanud, et ei välista Kagu-Eestis väiksemate poodide ülevõtmist.

Kui Grossi tulek paneb ühelt poolt konkurente küüsi närima, siis teisalt tähendab see pidu tarbijate jaoks. Pole saladus, et Võru madala palgataseme tõttu kulub siin inimestel põhiosa sissetulekust toidu peale. Grossi poodide tulekuga avaneb inimestel juurdepääs soodsatele hindadele, mida juba varem on nautinud Põhja-Eesti rahvas. Inimestel jääb nüüd rohkem raha kätte, et seda investeerida näiteks laste huviharidusse, mida keskvalitsus ei toeta ja mida omavalitsused toetada ei jaksa. Kokkuvõttes võidavad ka konkurendid, kes peavad turul püsimiseks paremat teenust pakkuma.{fcomment}