Kompetentsikeskuse avamisele järgnenud seltskondlikus osas tuli jutuks, et kui bussipeatuste plekktahvlite nimede teemat nimetatakse riigile oluliseks, siis mis saab olla vähem oluline tegevus? Kompetentsist on asi kaugel.

Maksumaksja palgal olevad ametnikud (eksperdid) on varmad selgitama, et see töö maksis ainult 3450 eurot. Miks nii palju? Kui tegu oli kohanimede korrastamisega, siis selle töö eest saavad instituutide inimesed ju palka. Mida siis palga eest tehakse?

Kui aga väidetakse, et see plekktahvlite uurimine võeti ette lisatööna, siis teeb see bussipeatuste nimedega tegelemise riiklikult tähtsaks ülesandeks, millega oli kiire!?

3450 eurot ehk 54 000 krooni ei ole väike raha, sest see on miinimumpalgal inimese ligikaudu terve aasta töötasu. Milleks ikkagi oli seda tööd tarvis teha väljaspool tavapärast kohanimedega tegelemist?

Kui aga bussipeatustega tegeleti keeleinstituudis ja Võru instituudis paar nädalat ja teeniti 3450 eurot, siis tuleb sellele liita ka põhitöökohal jooksev palk. Valede nimedega plekktahvlid tuleb maha võtta, uutega asendada, värvida, üles panna ning ka bussiliinide graafikutesse muudatused sisse viia. Pärast kõike seda saame öelda, kui palju see väljaspool tavatööd ette võetud asi maksma läheb. Kui palju aga on neid ettevõtmisi, mis avalikkuseni ei jõua?

Bussiootajad uue plekktahvliga peatuses unistavad aga tuule-, vihma- ja lõhkumiskindlatest ootekohtadest. Kuid see ei ole riigis oluline teema.

Iga nädala esmaspäeval kell 20.30 näitab Kanal 2 kodusid Eestimaa eri paigus ning kuidas neid heategevuse abil korda tehakse. Kas ametnikel häbi ei hakka? Ees on aasta lõpp, mil kõikvõimalikest kanalitest tulevad rahakorjamise saated. Kas ikka häbi ei ole? Valitsussektoris on praegu 119 100 ametnikku.

Riigihalduse minister Arto Aas soovitas säilitada kainet mõistust, sest veel natuke ja Võrumaa saab Tissi peatuse. Eesti Päevaleht kirjutas hiljuti, et võiks olla Rumaluse peatus. See sobiks mõne eelmainitud instituudi ette.{fcomment}

Möödunud nädala lõpus oli meie kandis kaks tähtsündmust: reede keskpäeval avas Väimelas uksed 3,7 miljonit eurot maksev puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus Tsenter ning paar tundi hiljem peeti Meremäe vallas Võmmorski külas 4,6 miljonit maksma mineva Piusa kordoni sarikapidu.

Terasemalt ringi vaadates ja meenutades tekib oht, et nii mõnigi Võrumaa ehitus jääb üles lugemata, sest nii üllatavalt mitmekesiseid ehitustöid on käsil või siis äsja lõpetatud. Võru linnas valmis Vee tänava kvartal, kus said ideaalselt korda tänavad ja kõnniteed. Linn sai säästliku valgustuse. Kuu aega tagasi avati pidulikult Võru gümnaasium. Pidulik avamine on ees juba külalisi majutaval hotellil Georg.

Antsla linnapilt  uueneb, Lasva sai lasteaia. Metsavenna talus ehitatakse pidevalt ja nüüd on ideaalses korras ka Mõniste-Ape maantee. Võru sai hiljuti uue politsei ja päästemaja, Vastseliina kerkib uus päästedepoo. Sõmerpalu vallas areneb ettevõtluskeskkond.

Maksimarketist saab pärast juurdeehitise valmimist tõeline kaubanduskeskus. Pikal tänaval ootab juba mitu aastat avamise ootel Bauhofi kaubandushoone. Kagukeskuses hakkavad  puhuma uued tuuled, sest tulemas on uus ankurrentnik – toidupood. Kindlasti ei ole see loetelu täielik.

Mida vajaks linn veel? Kindlasti nüüdisaegset perearstikeskust, veekeskust … Tamulal võiks sõita lõbusõidulaev, sest vaade linnale ja Roosisaare suunas on lummav. Pealegi öeldakse ju lauluski: mereks meil on Tamula. Põlvamaal on Saesaare järvel oma laev ja Räpinas sadam.

On teada, et ehitamisele eelneb pikk ettevalmistus. Piltlikult öeldes: et homme ehitada, selleks oleks tulnud ettevalmistustega alustada juba üleüleeile. Sel eelarveperioodil (2014–2020) on Eestil lootus Euroopa Liidult saada 5,9 miljardit eurot. Valmidus seda raha kasutada peab olema väga veenev ja põhjendatud.

Ettevõtlusnädalal ütles maavanem Andres Kõiv, et teha ei tule ainult seda, mida peab, vaid missioonitundest tuleb teha veel palju-palju asju. Ainult see tagab arengu.{fcomment}