ARVAMUS

Võru linna soojatootja Danpower soovitab korterelamutel ja muudel tarbijatel kaugkütet suvel mitte välja lülitada või teha seda võimalikult hilja. Ühelt poolt tunduvad sellised nõuanded olevat kantud ärimeheloogikast, sest suureneb ju tarbimine ja sellesama soojatootja müük.

Teisest küljest on tarbija jaoks selles jutus ka mingi loogika, just kokkuhoiu seisukohast. Eesti suved ei ole sellised, mil kuude kaupa mingit lisakütet ei vajata. Jaanipäevgi on tavaliselt viiekraadise soojaga, tuuline ja niiske. Väga levinud on külmadel suvepäevadel lisakütteallikana seejuures elektriradiaatori- või puhuri kasutamine – see on aga kaks korda kallim kui kaugküte.

Teemat edasi arendades jõuame erinevate korterite erineva soojustuseni: mõnel on otsaseinad seestpoolt soojustatud ja aknad uute vastu vahetatud, teistel mitte. Sellest tuleb ka ühes korterelamus suur temperatuuride vahe. Mõistlik oleks seega vahetada kõikide korterite aknad korraga ning soojustada ka välisseinad tervel kortermajal väljastpoolt, mitte teha seda individuaalselt.

Kaugkütte ainus konkurent on lokaalküte, nende omavahelises võrdluses saavad määravaks hind ja kasutamise mugavus. Seal, kus kaugküte on kättesaadav, ja seni kui seda saab suhteliselt soodsalt, vaeva ja mureta, on lokaalküte teisel kohal.

Lokaalkütte puhul kasutatakse hoone soojusega varustamiseks hoonekeskseid küttesüsteeme. Näiteks elektriküte, ahjud, pliidid, kaminad, katelseadmed, soojuspumbad ja päikeseküte.

Kodumajapidamised ei arvesta oma soojusenergia hinnas aga sageli hoolduse, amortisatsiooni ja seadmete soetuskulusid. Seetõttu võib arvutuslikult sageli jääda mulje, et lokaalküte on kaugküttest märksa odavam. Reaalselt on aga praegu raske saada investeeringuid ja jooksvaid kulusid arvestades lokaalkütte hinnaks 60–70 eurot €/MWh.

Danpower tutvustab täna ka oma lähiaja plaane, üheks suuremaks projektiks on uue kilomeetripikkuse soojatrassi rajamine Maksimarketi juurest piki Jüri tänavat Kreutzwaldi tänavani ja sealt edasi raudtee alt Kuperjanovi jalaväepataljonini.

Pataljoni soojavajadus moodustab kogu Võru linna praegusest soojavajadusest kümnendiku. Seejuures on pataljoni lokaalne katlamaja oma aja ära elanud ja vajaks uuendamist. Projekti käigus ühendataks ka praegune Laane amortiseerunud katlamaja uue trassiga. Suurenevad müügimahud aitaksid hoida sooja hinna madalal.

Täna arutatakse valitsuses järgmise aasta eelarvet. Kahe kuu pärast on Võrus võidupüha paraad. Umbes nelja kuu pärast saame uue presidendi.

Riigikontroll juhtis juba mõni aeg tagasi tähelepanu Eesti probleemide keerukusele, mil järjest sagedamini tekib olukordi, kus riigiasutuste üksikud tegevused või projektid on oodatud tulemuse rohkem või vähem saavutanud, kuid üldine probleem pole lahenenud. See on riigikontrolli sõnul tuntud ka kui silotornide probleem, mis tõsiselt pärsib valitsemise tõhusust. Lühidalt öeldes toimetab iga valdkond omaette.

Täna ongi valitsus probleemi ees, mil moel lappida 2017. aasta eelarves 60 miljoni eurone auk. Selle raha eest saaks Võru linn elada kuus aastat. Kui trahve oleks õnnestunud kahekordistada, siis oleks puudujääv osa olnud 50 miljonit.

Millised on võimalused kokkuhoiuks? Seda küsisime meilt valitud riigikogulastelt ja neljapäevasest ajalehest saame lugeda saadikute arvamusi.

Kahe kuu pärast, 23. juunil on Võrus võidupüha paraad, mil meil tuleb võõrustada väga palju külalisi Eestist ja kaugemaltki. Mitme päeva jooksul on linn ja maakond suures pildis.

Paarkümmend aastat tagasi, aastal 1997, toimus Võrus Vabaduse väljakul võidupüha paraad. Siis oli presidendiks Lennart Meri. Paraadi juhatas võrulasest kaitseväe juhataja Johannes Kert. Maavanemaks oli Tiit Soosaar ja linnapeaks Harri Treial.

Nostalgiaga võib meenutada, et paraadil tuli presidendil riigilippu hoidnud kaitseväelastel lasta tervitusele vastata koguni kolm korda, enne kui tervitus tervituse moodi kõlas. Vabaduse väljakul sõitsid villiste järel UAZikud, GAZ-66ed. Tribüüngi oli alles, autahvelgi, kuid  klaaside taga olid tööeesrindlaste asemel folkloorifestivali reklaamid. Sadas vihma.

Umbes nelja kuu pärast saab Eesti uue presidendi. Kuigi presidendist oleneb vähe, on kandidaate tekkinud üpris palju. Tundub, et inimesed, kes sobiksid presidendiks, ei kandideeri. Pigem tahavad Kadriorgu need, keda jälle rahvas ei taha.

Miks näiteks ei võiks presidendiks kandideerida Tallinna ülikooli rektor, võrulane Tiit Land!?