ARVAMUS

Kirjaoskamatu maailm

Kuhu maailm liigub? Vastata saab: maailm muutub järjest targemaks ning ravida osatakse väga paljusid haigusi, mida varem ei diagnoositudki. Saab vastata ka: liigub hukatusse. Äkki on õige vastus: ei tea!?

Akadeemik Toomas Asser ütles Võrus gümnasistidele esinedes, et meil on seitse-kaheksa terabaiti infot inimese kohta. Jaapani eesrindlikud teadlased väidavad, et kogu inimkonna teadus on avastanud ja registreerinud aegade algusest kuni tänapäevani ainult ühe miljondiku sellest teabest, mis meid tegelikult ümbritseb ja millega me pidevalt kokku puutume.

Julgemad on juba esitanud küsimuse: „Kas kolmas ilmasõda on juba alanud?” Mitme riigi ülimoodsad lennukid lendavad ja pommitavad. Uudiseid lugedes ei kehitata õlgugi. Lennuki allakukkumine Siinais jäi ka kaugeks. 13. novembri terroristide pommivööde plahvatused Pariisis tõid sündmused piltlikult öeldes meie õuele. Brüssel on ehmunud. Rootslastel ei jätku voodeid … Meie mail ei suudeta leida noormeest.

Maailm oleks muutunud nagu kirjaoskamatuks. Silmagi pilgutamata tapetakse inimesi. Tarvis oleks luua MTÜ, mis tegeleks inimeste kaitsega!? Äkki oleks see võinud olla eile alanud ühisnädala üheks teemaks? Ainult et kelle eest tuleb inimest kaitsta? Teise inimese eest!? Ülehomme on aga kodanikupäev, teadvustamaks kodanikustaatust, tõstmaks kodanikuuhkust.

Eestis oli 1. jaanuari 2015. aasta seisuga 31 581 väga kõlavate ja kaunite nimedega mittetulundusühendust. See on ehmatavalt suur number. Kui igas MTÜs oleks kas või kolm inimest, siis on MTÜndusega seotud juba ligemale sada tuhat inimest. Sel nädalal tasub silmad-kõrvad lahti hoida, siis saab aimu, mida MTÜd teevad, ja kas neid on üldse sellisel hirmuärataval hulgal tarvis?

Kui umbes 150 aastat tagasi peeti kirjaoskajaks kõiki, kes oskasid veerides lugeda, siis sadakond aastat tagasi loeti kirjaoskajaks neid, kel oli vähemalt algharidus. Nüüd on taas päevakorras kirjaoskus.

Kurdetakse, et inimestel puudub finantskirjaoskus, meditsiiniline kirjaoskus, kirjandi kirjutamise kirjaoskus, funktsionaalne kirjaoskus. Isegi tudengite seas võib leida neid, kellel on raskusi lugemisel, kirjutamisel, arvutamisel.{fcomment}

Kas meie tervis on hoitud?

Meedias hakkas novembri keskel ringlema uudisetont, et haigekassal on kava uuest aastast vähendada maakonnakeskustes asuvates haiglates ambulatoorse eriarstiabi rahastamist.

Ajaleht Lääne Elu vahendab Läänemaa haigla peaarsti asetäitja Kai Tennisbergi sõnu, et haigekassa tahtvat ühtlustada maakonnahaiglate eriarstiabi osutamist, mis olevat väga ebaühtlane. Haigekassa tahtvat teha kohustuslikuks, et maakonnahaiglas peab abi saama kaheksal erialal. Need on sisehaigused, kirurgia, nina-kõrva-kurguhaigused, silmahaigused, naha-suguhaigused, taastusravi, günekoloogia, psühhiaatria. Praegu saab Läänemaa haiglas minna 18 eriarsti juurde, enamik neist käib Haapsalus teistest haiglatest.

Lõuna-Eesti haiglas on näiteks 117 voodikohta kuuel erialal ja ambulatoorselt saab eriarstiabi 19 erialal. Aastas on Lõuna-Eesti haiglas ambulatoorseid ravijuhte umbes 40 000.

Ida-Tallinna keskhaiglas olevat aga rahapuudus nii hull, et osa voodikohti on kavas kasutusele võtta tasulise hoolduse pakkumiseks (rahvakeeles tasuline vanadekoduteenus).

Spekuleerides võib sellist kärpimiskava nimetada ka maskeeritud haldusreformiks, kus Eestis oleks kaks omavalitsust – Põhja ja Lõuna (Liivi) omavalitsus ning kaks haiglat –, Tallinnas ja Tartus. Paistab, et kõiki eestimaalasi puudutavaid otsuseid ei tehta Toompeal, vaid Tallinnas Lembitu tänaval, kus asub haigekassa keskkontor.

Haigekassa koduleheküljelt saab lugeda: „Eesti haigekassa korraldab riiklikku ravikindlustust. Meie missiooniks on tagada enam kui 1,2 miljonile ravikindlustatud inimesele vajalike tervishoiuteenuste, ravimite, meditsiiniseadmete ning rahaliste hüvitiste kättesaadavus ja ravikindlustussüsteemi jätkusuutlikkus.”

Paarikümneaastase tervishoiusüsteemis töötamise kogemusega Lõuna-Eesti haigla juht Arvi Vask ütles kesknädalal gümnasistidele esinedes, et vaatab Kagu-Eestit kui terviklikku kogukonda, mida suudab ööpäev läbi teenindada Lõuna-Eesti haigla, kus on juba praegu 24tunnine nelja arsti valve.

Täiesti õhus ja omaette teema on Võru perearstikeskus?

{fcomment}