ARVAMUS

Kui ratas leiutati 6000 aastat tagasi, siis 148 aastat tagasi (1868) korraldati esimene jalgratta võidusõiduvõistlus Pariisist Roueni ja 121 aastat tagasi esimene mootorrataste võidusõit marsruudil Pariis-Bordeaux-Pariis.

Esimene jalgrattavõidusõit sõideti hiigelsuurte esiratastega jalgratastega, sest polnud veel leiutatud jalgrattaketti. Sõita tuli aga 123 kilomeetrit. Võitjal kulus selle vahemaa läbimiseks kümme tundi ja 40 minutit. Kangelaslikud pidid olema pealtvaatajad, et võitja ära oodata.

Eestis toimus esimene autode ja mootorrataste võidusõit 28. augustil 1921 Tallinnas. Võistluse korraldajaks oli Eestimaa Autoomanike Ühistu. Osalejatel tuli läbida 149kilomeetrine teekond marsruudil Tallinn-Nõmme-Kanama-Ruunavere-Orgita-Kuusiku-Rapla-Kohila ning mööda Raudalu maanteed tagasi Tallinna.

Kroonikakirjutajate sõnul avanes aga 28. augusti hommikul korraldajatele kurb vaatepilt: kohale oli tulnud kõigest kaheksa autot ja kaks mootorratast, kuid sellest hoolimata peeti võistlus ära. Võidusõidu võitjaks tuli Voldemar Johanson, kes läbis raja kahe tunni ja 43 minutiga. Sellest sündmusest sai Eesti auto- ja motospordi sünnipäev. Motokrossi tipphetk oli aga siis, kui valmis Pirita ringrada. Seal hakati korraldama rahvusvahelisi võistlusi, kuhu kogunes vaatama ja kaasa elama palju inimesi. Algusaastatel võisteldi ainult Tallinnas Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringteel ning võistluste start ja finiš oli Metsakalmistu juures.

33 aastat tagasi (1983) sõideti esimene Sõmerpalu staadionikross.

Legendaarse Väino Leoki asutatud Sõmerpalu motoklubi tiibade all on sirgunud tähelepanuväärselt palju üliandekaid sõitjaid. Hiljutine nelikvõit ainult kinnitab seda.

Homme on emadepäev. Palju õnne emadele! Eriti neile emadele, kes saadavad oma lapsi võidukihutamistele. Leokite ja teiste Sõmerpalu klubilaste emad on seda teinud pikki aastaid. Tugevas klubis peavad tugevad olema kõik lülid. Meeste kõrval on Sõmerpalus ka väga-väga head emad ja abikaasad.

Ilusat emadepäeva!

Peavarahoidja Arthur Ruusmaa on Võrumaa Teataja lugejaile vana tuttav. Ta on on 60 000 museaali (ühiku) mälukandja tänasesse päeva. Kes mäletavad ARSi, siis selle professionaalsel tasemel kunstifondi kunstnike kujundatud on muuseumi väljapanek, mida nüüd järk-järgult nüüdisajastatakse.

Arthur Ruusmaa sulest ilmub Võrumaa Teatajas kirjutisi, mis vaatavad ajas tagasi. Tema vedada on rubriigid „Sündinud Võrumaal” ja Võrumaa talude lood koos Viive Kuksiga. Need on hindamatud kirjutised, mis väärtustavad ja jäädvustavad elu Võrumaal.

On raske mitte kuulama jääda, kui räägib Arthur Ruusmaa. Ka kõige vähem pilku püüdev stend või ese saab Arthur Ruusmaa seletuste kaudu sisu ja arendab mõttemaailma.

Kivikirve muuseumile üleandmisel näitas Arthur Ruusmaa, mil moel puuriti omal ajal kivikirvesse auk ja kus Navi küla põllult leitud kirves ekspositsioonis asuma hakkab.

Võru ja Võrumaa elu väärtustamisel ütles talunik, ajaloolane, Võru linnaasjugi juhtinud, riigi mitut ministeeriumi ohjanud ning  Brüsseliski toimuvat näinud Ivari Padar: „Olen mitmel korral Võru äriklubile rääkinud, et Võrus oli ettevõtja Tiganik, Adam Tiganik, kelle auks võiks samba püsti panna, kellenimelist ettevõtluspreemiat välja anda, kuid …”

Eesti eepose sünnilinna idee oleme lasknud kõrvust mööda. Kalevipoja kuju meil  pole. Adam Tiganiku kui ettevõtja idee ei leia toetust …!?

Muide, samal päeval, kui muuseumisse jõudis tuhandete aastate vanune kivikirves kui jätkusuutlikkuse märk, sai muuseum paarikümneaastase folkloorifestivali lipu, sest nüüd tahetakse teha hoopis teise nimega üritust. Üritust, mis peaks kõrgustesse tõusma nimevahetuse kaudu. Ummamuudu lähenemine tõesti.

Selle asemel, et otsida üles kuulus Tiganiku puut Kreutzwaldi ja Petseri tänava ristmiku juures, askeldame millegi muuga.

Mis segab meid väärtustamast tuhandeid-tuhandeid aastaid tagasi Navi põlde harinud inimesi? Mis takistab rõhutada, et meil oli laulu pandud Tiganiku puut, mille omanik oli ka Võru laenuühistu (panga) asutaja, elas Kubjal (juurtega Urvastes) ja pidas kuldpulmagi. Mis on see argument, et legendaarne Tiganik ei ole oluline?

Mida arvata, et me ei taha olla eepose sünnilinn?

Miks me ei taha olla RULA sünnilinn?

Ummamuudu, ummamuudu! Kas seda me väärimegi?

Võrumaa Teataja ei ole sellega nõus! Kirjutage meile!