ARVAMUS

Neljapäeva hommikul Maamessile sõites oli Võru-Tartu maantee äärsel põllul suuremat sorti veelomp kahe kauni luigega. Neile kahele see sobis.
Maamessil oli Võrumaal lüpstud piim valitud messi avajoogiks. Avakõnet pidanud Arnold Rüütel nimetas meie piima valgeks kullaks. Meie maa on meie leib, eluase, tulevik. Arnold Rüütel märkis, et meie linnukasvatus ei ole enam meie oma. Kas me ei oska oma elu maal korraldada?

Tartu linnapea Urmas Klaas rõhutas, et linnapeana meeldib talle võõrustada Maamessi ja Maanädalat ning ta tunneb, et head ühistulist koostööd tehes suudame vallutada suuremaid turgusid.

Rõõmus tunne oli siinpool Emajõge näha nii palju emotsiooni ja positiivsust, mis tõi kokku kümnekonna riigi eksponendid. Kokku oli eksponente ligemale viissada. Mullu käis messil umbes 40 000 huvilist. See on umbes pool Tartu linna või terve Pärnu linn.

Seda ei ole vähe. Võiks olla aga rohkem. Piletihinnad on võrdlemisi krõbedad, kuid see-eest eksponaatide rehvidki silikoonitatud ja kaunid.

Üht rippuvat silti uudistasid mitmed, sest kombain oli võimsamast võimsam ja mehed mõõtsid sammudega heedri laiust. Üks mees sai 15, teine 16 meetrit. Hinnanumber oli 4144 eurot. Vanem mees võttis prillid eest, uuris hinda lähemalt ning ütles: mehed, see on liisinguhind ühes kuus.

Kas see põld, mille keskel naudivad kevadet kaks luike, annab sellise saagi, et saaks maksta sellist liisingut? Valet vastust ei ole.

Messi pärliks oli Rõuge valla väljapanek oma tragidele ettevõtjatele. Rõugelastel oli, millest rääkida, mida näidata. Rõuge oli ainuke omavalitsus messil. Ja see ei olnud esimest korda, kolmas kord juba.

Maamess teeb pealinna igasugustele messikestele nii ära, et tegelikult peaks Tartus olema palju suurem lennujaam. Kui pealinlaste unistuste raudtee läheb Tartust mööda, siis tuleks ehitada parem õhusild Riiaga, miks mitte ka neljarajalised teed Läti pealinna poole.

Tartust Võrru sõites paistis päike ja kaks luike olid ikka põllule tekkinud järvekeses.

Riigikogu põhiseaduskomisjon kaalus teisipäeval riigivalitsemise reformi töögrupi loomist, mis võiks hakata koosnema nii poliitikutest kui ka ekspertidest ning selle ülesandeks oleks Eesti riigivalitsemise ees olevate probleemide kaardistamine ja visioonide väljatöötamine, milline peaks olema Eesti riigivalitsemine nii lähemas kui ka kaugemas tulevikus. Töögrupp peaks põhiseaduskomisjoni kaudu hakkama riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena (OTRK) tegema kaks korda aastas ülevaateid riigivalitsemise reformi väljatöötamisel tehtud tööst ja järeldustest.

Sellega haakub ideaalselt Võru maavanema Andres Kõivu idee kolida Võrumaale või Kagu-Eestisse riigimetsa majandamise keskus.

„Kui soov riigireformi käigus kolida piirkondadesse keskvalitsusega nõrgalt seotud asutusi on tõepoolest siiras, siis kõige loogilisem on Kagu-Eestisse tuua RMK,” ütles Andres Kõiv. „Riik on ise leidnud, et nutika spetsialiseerumise tugevdamiseks võiks Kagu-Eesti keskenduda metsale ja puidule. See on olnud ka igati loogiline, arvestades meie piirkonna metsasust ning siinsete puiduettevõtete arvu ja suurust. Võrumaal asub mitmeid väga-väga suuri saetööstusi, pelletitehaseid, siin on mitmeid mööblitööstusi. Kagu-Eestis on ka väiksemaid ettevõtteid, mis on leidnud puidule nutikaid ja uudseid kasutusviise. Võrumaal tegutseb väga head teenust pakkuv puidu- ja mööblitootmise kompetentsikeskus Tsenter. Kagu-Eestis on moodustatud puiduettevõtete klaster, kes teeb tihedat koostööd näiteks ekspordi vallas. RMK kolimine Võrumaale on mõistlik selleks, et suurema ühendatuse ja koostöö kaudu neid majandusharusid tugevdada, riigile seeläbi suuremat tulu tuua ning tagada ka piirkonna jätkusuutlikkus ja riigi turvalisus,” ütles Andres Kõiv.

Võru maavalitsusest jõudis avalikkuseni teinegi väärt mõte – kaugtöö. Võrumaa on kaugtöö tegemiseks fantastiline koht. Et see nii on, selles saab veenduda 18. mail toimuval kaugtööpäeval.