Ettevõtlusnädal algas õpetajate päeval turismipäevaga smarthotelli Georg restoranis, kus pärastlõunal kogunesid õpetajad oma päeva tähistama.

Ettevõtlusnädala juhtteemaks on „Nutikas ettevõtlus”. Georgi hotell on parimaks nutikuse näiteks, kus iPad vahendab paarisaja majas ja õues oleva anduri näitusid ning võimaldab kõike alates õuelaternatest kuni WC käepidemete värvideni juhtida ja jälgida.

Nutikad ollakse ka Jõeääre talus, kus on mesitarusid sama palju kui aastas päevi ning saadakse kenasti hakkama. Sõmerpalu vald julgeb aga oma ettevõtjaid tutvustada lausa suurele hulgale huvilistele. Tõeline nutikuse keskus on aga Väimelas Pärna teel asuv kompetentsikeskus Tsenter. See teeb meele rõõmsaks.

Samal ajal teame, et riik on tüürinud Estonian Airi hävinguni ning esmaspäevasel turismipäeval öeldi mitu korda, et Lõuna-Eesti turismiarendajad peaksid Riia lennujaama poole vaatama. Kes oskaks kokku lugeda, kui palju maksumaksja raha on Eesti Õhu lennukiturbiinide kaudu ära põletatud? Riigiettevõttest Tallinna Sadam rääkimata. Eesti Post innustus mõned aastad tagasi ärist Kasahstanis, nüüd pingutatakse teha koostööd hiinlastega. Meie maainimesed on tülikad, sest neile lehtede viimine ei ole kasumlik.

Kui meenutada nutika ettevõtluse nädalal ja tänasel ettevõtja päeval veerandit miljonit praaki ID-kaarti, siis hakkab ettevõtjatest ja nende pingutustest kahju. Riik tunnistab, et on ilmaasjata palgal pidanud 750 ametnikku, keda tuleb nüüd ummisjalu koondada. Selle koondamisega kipub aga olema nii, et koondamistont käib ringi ikka pealinnast kaugemal. Küllap tulebki ametnikearmeed kärpida, sest ametnikud on igavusest bussipeatuste nimesid muutma hakanud ning talvel soojaks ja suvel jahedaks konditsioneeritud kabinettides küpsiseid krõbistades järeldusele jõudnud, et 600 bussipeatuse nime vajab vahetamist. Äkki tulebki nõus olla Gunnar Okiga, kes soovitas eesti keele instituudi ülikooliga liita ning Võru instituudigi võiks liita Mulgi ja Setu omaga!?

Põllumeestele (samuti ettevõtjad) oli väga raske toetusteks 7,4 miljonit eurot leida. Jalgpallistaadioni jaoks leiti viis miljonit nagu muuseas. Põllumajandusministeeriumist sai taas maaministeerium, nagu muud poleks teha, kui nime muuta. Stopp!

Heisakem lipud! Täna on ettevõtja päev. Palju tervist ja tervet mõtlemist sulle, Võrumaa ettevõtja!{fcomment}

Haridusminister Jürgen Ligi ei saanud laupäevasel õpetajate tänugalal küll sõna suust, aga talle appi tõtates võib öelda, et õpetaja on kõige tähtsam.

Kui aus olla, siis õpetaja on kõige tähtsam vähemalt kaks korda aastas: 1. septembril, esimesel koolipäeval, tarkusepäeval ning samuti 5. oktoobril, õpetajate päeval. Nagu elu näitab, siis ülejäänud ajal õpetajat nii väga tähele ei panda, vähemalt pole seda näha. Samuti jätab soovida lugupidamine õpetajate suhtes.

Kas saab lugupidamiseks pidada seda möllu, mis seoses riigigümnaasiumide loomise ja vanade koolide likvideerimisega Võrus ning mitmel pool mujal Eestis tekitati? Nende juhtumite põhjal saab koostada õpikumaterjali sellest, kuidas ei tohiks mitte mingil juhul asju ajada. On suur mõistatus, kuidas hariduse kantside, koolide ümberkorraldamisel aeti asju jõmluse tasemel. Kuidas ühe hetkega heideti põrmu paljude inimeste aastakümnetepikkune töö, käituti nagu elevandid portselanipoes. Kas õpetajad, need kõige tähtsamad, ühed ühiskonna alustalad, olid tõesti sellist vintsutust väärt?

Või võtame õpetajate palkadeteema, mida on ühiskonnas pikalt nämmutatud ja veeretatud nagu kuuma kartulit suus, aga millest kaugemale pole kahjuks jõutud. Kui õpetajad viimases hädas ise nõudma ja streikima hakkasid, siis laksati valusalt vastu otsustega hakata koole likvideerima. Kas õpetajad olid ja on tõesti sellist suhtumist väärt?

Või siis lasteaiaõpetajate teema. Lasteaiaõpetajad on vähemalt sama olulised kui põhikooli-, gümnaasiumi- või kutse- ja kõrgkooliõpetajad, ent neid hinnatakse millegipärast ikkagi kõige madalamalt. Lasteaiaõpetajate palgad on kohati kolmandiku võrra madalamad kui põhikooliõpetajate omad, samas on töö ja vastutus kas sama suured või veelgi suuremad. Millegipärast ei peeta lasteaiaõpetajaid riigi määratud rahastamise vääriliseks, mistõttu sõltub lasteaiaõpetaja sissetulek kohaliku omavalitsuse võimalustest. Kas see näitab lasteaiaõpetajatest hoolimist?{fcomment}