Georg Bernard Shaw on väga lihtsa näitega selgitanud, mis viib elu kodukesel Maal edasi.

Shaw ütleb, et kui teil on üks õun ja teie sõbral on ka üks õun, siis õunu vahetades on kummalgi sõbral ikka üks õun. Kuid kui kahel sõbral on kummalgi üks idee, siis ideesid vahetades on kummalgi kaks ideed.

Ajujaht just sellest mõttest kantud ongi. Nagu ütleb ka Lauri Semevsky, siis oma halukaariku ideega paneb ta ennekõike proovile iseenda. Halukaariku idee on ju iseenesest lihtne.

Näiteks Läänemaa noormees Laur Oberschneider sai saja sekka mootorsaeranitsa ideega, mis jätab metsas liikudes käed vabaks. Ranitsarakmete küljes võiks olla taskud tagavaraketi, viilide ja miks mitte ka termose jaoks.

Alates 25. novembrist on ettevõtjatel võimalik taotleda innovatsiooni- ja arendusosakut. Selle kaasabil saab ettevõtja osta teadmisi näiteks ülikoolidelt, kõrgkoolidelt, laboritelt, patendibüroodelt ja teistelt innovatsiooniteenuse pakkujatelt, et katsetada ja arendada ideid, mis panustavad ettevõtte uuendustegevusse nagu uudsete toodete, teenuste, tehnoloogiate, protsesside väljatöötamine või seniste parendamine. Toetatavad tegevused peavad kaasa aitama ettevõtete konkurentsivõime suurendamisele.

Selleks, et projektide toetused oleksid vajaduspõhised ning kaalutletud, on innovatsiooniosaku kasutamisel kohustuslik omaosalusmäär 20 protsenti, arendusosaku kasutamisel 30 protsenti. Taotletava toetuse maksimaalne summa innovatsiooniosaku puhul on 4000 eurot, arendusosaku puhul 20 000 eurot.

Paari nädala pärast algab Robotex 2015, kuhu on registreerinud osalema Rõuge põhikooli ja Võrumaa kutsehariduskeskuse võistkonnad. See näitab, et noored hoolivad ka muust kui arvutimängud. Kutsehariduskeskus läheb välja koguni kuue robotiga.

Pankurid on harjunud ütlema: mitte raha ei ole vähe, vaid häid ideid, mis suudavad raha teha, on vähe. Hetkeolukord Euroopa rahaturul on enneolematu, sest EURIBOR on langenud miinusesse. Seda ei ole osanud keegi ennustada. Hoiuste intressid jõudsid nulli tänavu veebruaris.{fcomment}

Oktoobri alguses toimunud Võrumaa ettevõtlusnädalal selgusid Võrumaa vedurid. Nutikaks veduriks tunnistati OÜ Werrowool Antslast, edukaks startivaks veduriks sai OÜ Kotli Köök Missost, tubli mikroveduri tiitli võitis OÜ Kalvet Capital Rõuge vallast. Ettevõtluse väike vedur suure veduri taga oli OÜ Baltic Steelarc Antslast/Urvastest. Suure veduri aunimetuse pälvis AS Förmann NT. Esikohavõistlusse on asunud puidu- ja metalliettevõte.

Kui vaadata väikese veduri hoogu, mis on mõne aastaga suutnud käibe kolmekordistada, ja laienemisplaane, siis … tuleb Antsla vallal väga kiirustada, et Kobela peedipõllu asemele tekkiks kiiremas korras nüüdisaegne tööstusala, kus oleks avarust tootmise arendamiseks ja ruumi suurte rekade liikumiseks. Siin peab mõstvat suhtumist üles näitama ka riik, et maad saaks kasutada nii, nagu kogukonnal seda just tarvis on.

Muidu süveneb veelgi tunne, et Estonian Airi jaoks tuli raha nagu küllusesarvest, kuid kohalikke küsimusi ei saa ega saa lahendatud. Reformimata riigimaal võib kasvada võsa, kuid kohalikule omavalitsusele seda ettevõtluse edendamiseks anda ei saa. Küsimatagi on selge, et võsast kasulikum on töökohad, kuid ikkagi on võsamõte riigiametnike jaoks vähem probleemsem.

Nüüdisajal on metallitöötlemine saavutanud äärmise täpsuse, ja polegi vist enam asja, mida ei oleks võimalik metallist valmistada. Kui nimetada ühes lauses laserite kasutamist silmaoperatsioonideks ja metallilõikamiseks, siis aimub, kuhu oleme jõudnud.

Metallitöötlemise juures on oluline roll metallil, mida töödeldakse. Maailmaturul maksab üks kilo USA kesklääne terast 0,403592571 eurot ehk sama palju kui kilo kartuleid Võru turul. Plaatina kilo on 27 711,2573 eurot, selle eest saaks  paar autot osta. Kullakilo hind on 32 745,80864 eurot.

Metalliturul on keeruline orienteeruda, sest peale metallide puhtuse kasutatakse erinevaid kaaluühikuid nagu näiteks lühikene tonn, mis on 2000 naela ehk 902,2 kilo. Mitukümmend tuhat kilo kaalub üks väike ja üks suur vedur? Mitmest detailist koosneb vedur? Metallitöömehed teavad.{fcomment}