ARVAMUS

Täna arutatakse valitsuses järgmise aasta eelarvet. Kahe kuu pärast on Võrus võidupüha paraad. Umbes nelja kuu pärast saame uue presidendi.

Riigikontroll juhtis juba mõni aeg tagasi tähelepanu Eesti probleemide keerukusele, mil järjest sagedamini tekib olukordi, kus riigiasutuste üksikud tegevused või projektid on oodatud tulemuse rohkem või vähem saavutanud, kuid üldine probleem pole lahenenud. See on riigikontrolli sõnul tuntud ka kui silotornide probleem, mis tõsiselt pärsib valitsemise tõhusust. Lühidalt öeldes toimetab iga valdkond omaette.

Täna ongi valitsus probleemi ees, mil moel lappida 2017. aasta eelarves 60 miljoni eurone auk. Selle raha eest saaks Võru linn elada kuus aastat. Kui trahve oleks õnnestunud kahekordistada, siis oleks puudujääv osa olnud 50 miljonit.

Millised on võimalused kokkuhoiuks? Seda küsisime meilt valitud riigikogulastelt ja neljapäevasest ajalehest saame lugeda saadikute arvamusi.

Kahe kuu pärast, 23. juunil on Võrus võidupüha paraad, mil meil tuleb võõrustada väga palju külalisi Eestist ja kaugemaltki. Mitme päeva jooksul on linn ja maakond suures pildis.

Paarkümmend aastat tagasi, aastal 1997, toimus Võrus Vabaduse väljakul võidupüha paraad. Siis oli presidendiks Lennart Meri. Paraadi juhatas võrulasest kaitseväe juhataja Johannes Kert. Maavanemaks oli Tiit Soosaar ja linnapeaks Harri Treial.

Nostalgiaga võib meenutada, et paraadil tuli presidendil riigilippu hoidnud kaitseväelastel lasta tervitusele vastata koguni kolm korda, enne kui tervitus tervituse moodi kõlas. Vabaduse väljakul sõitsid villiste järel UAZikud, GAZ-66ed. Tribüüngi oli alles, autahvelgi, kuid  klaaside taga olid tööeesrindlaste asemel folkloorifestivali reklaamid. Sadas vihma.

Umbes nelja kuu pärast saab Eesti uue presidendi. Kuigi presidendist oleneb vähe, on kandidaate tekkinud üpris palju. Tundub, et inimesed, kes sobiksid presidendiks, ei kandideeri. Pigem tahavad Kadriorgu need, keda jälle rahvas ei taha.

Miks näiteks ei võiks presidendiks kandideerida Tallinna ülikooli rektor, võrulane Tiit Land!?

Neljapäeva hommikul Maamessile sõites oli Võru-Tartu maantee äärsel põllul suuremat sorti veelomp kahe kauni luigega. Neile kahele see sobis.
Maamessil oli Võrumaal lüpstud piim valitud messi avajoogiks. Avakõnet pidanud Arnold Rüütel nimetas meie piima valgeks kullaks. Meie maa on meie leib, eluase, tulevik. Arnold Rüütel märkis, et meie linnukasvatus ei ole enam meie oma. Kas me ei oska oma elu maal korraldada?

Tartu linnapea Urmas Klaas rõhutas, et linnapeana meeldib talle võõrustada Maamessi ja Maanädalat ning ta tunneb, et head ühistulist koostööd tehes suudame vallutada suuremaid turgusid.

Rõõmus tunne oli siinpool Emajõge näha nii palju emotsiooni ja positiivsust, mis tõi kokku kümnekonna riigi eksponendid. Kokku oli eksponente ligemale viissada. Mullu käis messil umbes 40 000 huvilist. See on umbes pool Tartu linna või terve Pärnu linn.

Seda ei ole vähe. Võiks olla aga rohkem. Piletihinnad on võrdlemisi krõbedad, kuid see-eest eksponaatide rehvidki silikoonitatud ja kaunid.

Üht rippuvat silti uudistasid mitmed, sest kombain oli võimsamast võimsam ja mehed mõõtsid sammudega heedri laiust. Üks mees sai 15, teine 16 meetrit. Hinnanumber oli 4144 eurot. Vanem mees võttis prillid eest, uuris hinda lähemalt ning ütles: mehed, see on liisinguhind ühes kuus.

Kas see põld, mille keskel naudivad kevadet kaks luike, annab sellise saagi, et saaks maksta sellist liisingut? Valet vastust ei ole.

Messi pärliks oli Rõuge valla väljapanek oma tragidele ettevõtjatele. Rõugelastel oli, millest rääkida, mida näidata. Rõuge oli ainuke omavalitsus messil. Ja see ei olnud esimest korda, kolmas kord juba.

Maamess teeb pealinna igasugustele messikestele nii ära, et tegelikult peaks Tartus olema palju suurem lennujaam. Kui pealinlaste unistuste raudtee läheb Tartust mööda, siis tuleks ehitada parem õhusild Riiaga, miks mitte ka neljarajalised teed Läti pealinna poole.

Tartust Võrru sõites paistis päike ja kaks luike olid ikka põllule tekkinud järvekeses.