ARVAMUS

Eile keskpäeval kuulutati Tartu südalinnas traktorimürina saatel välja Maanädal, mis kulmineerub Maamessiga. Eile oli Tartu kesklinn võimsaid hirmkalleid traktoreid täis. Linnast sõideti pikas rivis näituseplatsile.

Sel kevadel on maaelust räägitud rohkem kui tavaliselt. On välja arvutatud, et põllumehed maksavad suure osa Euroopa Liidu otsetoetustest riigile maksudena tagasi.

Omaette mõttekoht on, et hoolimata põllumajandussektori keerulisest olukorrast deklareerisid Eesti põllumajandusettevõtted 2015. aastal võrreldes aasta varasemaga maksu- ja tolliametile peaaegu viiendiku võrra rohkem makse. Põllumajandussektorite kaupa maksavad suurima osa maksudest piimatootmisega tegelevad ettevõtjad, selgub maaeluministeeriumi ülevaatest.

2015. aastal oli Euroopa Liidu eelarvest tulevate põllumajanduse otsetoetuste eelarve Eesti põllumajandusele 114 miljonit eurot. Samal aastal deklareerisid põllumajandustootjad maksu- ja tolliameti andmetel riigile makse kokku summas 77,1 miljonit eurot, mis on võrreldes 2014. aastaga 12,4 miljonit eurot ehk 19 protsenti rohkem.

Peaaegu pool põllumajanduses deklareeritud maksudest laekus maksuametile piimakarjakasvatajatelt, mis peegeldab piimatootmise tööjõuintensiivsust ja tähtsust maapiirkondade tööandjana. Selle taustal on kummastav, kui leigelt suhtub valitsus piimakarjade drastilisse vähenemisse Eestis, millel on ilmselgelt pikaajalised mõjud nii maapiirkondadele, riigi maksutuludele kui ka ekspordile.

2015. aastal põllumajanduses deklareeritud maksudest laekus 46 protsenti piimakarjakasvatusega tegelevatelt isikutelt, millele järgnevad taimekasvatuse (25 protsenti), segapõllumajanduse (14 protsenti) ja seakasvatusega (kaheksa protsenti) tegelevate isikute maksud.

Kaska-Luiga talu peremees Avo Kruusla ütles möödunud nädalal Võrumaa Teatajas, et tunneli lõpust valgust ei paista, saab minna veelgi halvemaks.

E-Piima juht Jaanus Murakas on raske olukorra hindamisel öelnud, et piimaturul läheb kindlasti paremaks, kuid enne seda võib minna veelgi halvemaks.

Sellepärast on mõistetav, et ülehomme avataval 24. Maamessil pööratakse enim tähelepanu piimandusega seotule.

Mitte väga ammu oli maakohtades heaks tavaks panna välisukse ette luud, mis andis märku, et peremeest-perenaist ei ole kodus. Polnud isegi sõnu tarvis. Polnud tarvis uksele silti riputada ja sellele sõnu kirjutada. Piisas luuast.

Nüüdisajal on meil turvahäll, turvaiste, turvakood, turvaklaas, turvauks, turvaseks, turvamees, turvakaamera, turvavöö, turvakodu, turvaline reis, turvaline riik, turvaelement, turvapistik, turvaline öö, turvaline elu, turvaline lapsepõlv …

Nii palju sõnu toonitamaks turvalisust. Ometi on turvalisust vähem kui kunagi varem. Sõnadega on nagu rahaga. Kui raha juurde trükkida, siis selle hind väheneb. Kui sõnu juurde tekitada, siis sõna väärtus väheneb. Räägitakse palju, öeldakse mitte midagi. See on ohtlik. Sõnadel pole sisu, sõnad on tühjad.

Kus on sõnad, mis tulevad südamest, millel on väärtus, mis jäävad meelde, mida ei tule korrata? Need on sõnad, mida ütleb ema lapsele. Need on sõnad, mida ütleb noormees neiule või neiu noormehele. Neid sõnu pole palju ja laused nende sõnadega on lühikesed, kuid nad ei lähe iialgi meelest. Neid unistatakse taas kuulata. Need sõnad tulevad meelde, kui on raske. Need sõnad annavad jõudu ja toovad silmanurka vee.

Teame, et meie külad jäävad tühjaks. Tühjad majad püsivad veel kaua püsti, kuni suurema lumega talvel vajuvad nad raginal kokku. Keegi ei kuule seda raginat, sest küla on tühi. Miks laseme tekkida  tühjadel sõnadel? Miks kasutame tühje sõnu? Miks seame ritta tühje sõnu, nagu näiteks Irja ja Inno!? Miks avaldame? Vaimne segadus mõtetes ja sõnades.

Bürokraadid kirjutavad turvalisusest nii: „Riigi siseturvalisuse arengukava 2015–2020 üldeesmärk on tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.”

Luua juurde tagasi. Luud aitas teelisel jalavaeva vähendada ning koer sai rahulikult valvata ja kanad siblida. Jälgiti ka naabri korstnast tulevat suitsu, mis tähendas et kõik on korras.

Kas saate pealkirjast aru?