ARVAMUS

Ilmataat tagas plussis jõulud ja musta maa. Plussis olid ka kaupluste käibed. Plussis olid ka 22. detsembril toimunud Antsla gümnaasiumi kaheteistkümnes heategevuslaat ja oksjon. Antslas oli laadal kauplejaid sedavõrd palju, et neid jätkus koolimaja kolmele korrusele. Esimese jõulupüha plussiks oli aga korraks pilvede vahelt paistnud päike.

Ferratu Groupi rahvusvaheline jõulu-uuring näitas, et eestlased on jõuluostude kulutustelt Euroopas koguni kolmandal kohal!? Kõige rohkem kulutavad jõulude ajal raha sakslased – 30,58 protsenti leibkonna netosissetulekust. Teisel kohal on leedukad 30,30 ja kolmandal eestlased 28,66 protsendiga.

Kõige napimalt käiakse jõuluostudeks raha välja Norras (16,26 protsenti), Soomes (15,43 protsenti) ja Hollandis (10,65 protsenti).

Kõige enam määrab jõulude ajal kulutusi laste olemasolu. Lastega peredes on kombeid rohkem ja pühad väga mitmekesised ning algavad juba advendiaja algusest ja päkapikkude külaskäikudest. Eestlastel ongi kulutuste esikoht mänguasjade päralt (22 protsenti). Edasi tulevad kosmeetika, parfümeeria (11 protsenti), maiustused (11 protsenti), riided (10 protsenti) ja elektroonika (10 protsenti).

Rahaliselt kulus Eesti leibkonnal jõuluostudeks 571 eurot, sakslastel koguni 807 eurot. Traditsiooniliseks jõulukingiks peetavad raamatud Eestis esiviisikusse ei pääsenud. Raamatud mahtusid esiviisikusse ainult Poolas ja Tšehhis.

Internetist soetavad jõulukinke kõige rohkem inglased. Eestlased jäävad internetiostude pingereas tagasihoidlikule 19. kohale.

Üllatav on see, et inimesed valetavat kõige rohkem jõulude ajal, sest mitte kunagi ei öelda kingitust vastu võttes, et see ei meeldi. Samal ajal mõeldakse, kuidas saadud kingitus kas edasi kinkida või poodi tagastada. Teine valetamise päev olevat sõbrapäev, kui tihti tehakse kingitusi iseendale ja lastakse välja paista, et keegi sõber saatis ja manatakse ette üleolev näoilme, et ah …

Jõulupühad on küll läbi, kuid kuused ja muud jõulukaunistused on meie ümber veel mõnda aega. Praegu on õige aeg tabada ja tunnetada, millise sõnumi andsid need jõulud. See võib olla ja ongi tegelikult üks tõlkimatu sõna või tunne, mis soojendab meid järgmiste jõuludeni.

Mõnusat aastavahetust ja head uut aastat!

Nii nagu pealkirjas kirjas, ütles üks tänase lehe kangelane Aksella Kirotaja Eesti elu kohta, kuid ta ei ole lootust kaotanud ja arvas, et uus president ehk vaigistab.

Sirje Kasuk Mutemetsast ütles, et vanast elumajast ei jätnud tuli muud alles kui korstnakivid ja mõni põrandalaud, millest said tehtud aknalauad.

Aare Soosaar Sakilt vaatas keset õue püsti seisvat korstnat ja mõtles kuuldavalt, et tuleb vist ka see maha võtta. Lenno Kangur ütles, et valmistub Krabil vastu võtma teist aastavahetust ja ega muud üle jää, kui tuleb ära majandada. Need mõtteread on nopitud tänases lehes sõna saanud inimestelt üleeile, sügise viimasel päeval. Eile keskpäeva paiku algas talv.

Sellele kevade-suve-sügise-talve vaheldumisele pani mõtlema Aksella Kirotaja, kes on näinud sadat kevadet, sadat suve, sadat sügist ja sadat talve.

Aare Soosaar ütles sügise viimasel päeval Saki külas Mäe- Pundi talu õuel, et ta ei taha mõelda päevale, mil tuli hävitas tema talu, talle on pigem meelde jäänud, et see oli suve viimane päev.

Päriselus tuleb ette nullist alustamist, pingutamist, ja nagu ütleb kirjanik Valdur Mikita, ka lõputut kannatamist. Nüüdisajal lahendatakse ametiruumides probleem tihti restardiga. Päriselus restarti ei ole, on tahtejõud, ligimeste ja heade inimeste toetus ja ikka kannatlikkus.

Ametiruumides kirutakse neti aegluse üle, päriselus on mure ots otsaga kokkutulemises.

Kui päriselus tuleb nullist alustada, peab olema vägaväga tugev inimene.

Ametnikud liiguvad ühelt kohalt teisele, ootavad ministriportfelle ja nende kannatlikkus ongi oodata soojal kohal ära õige aeg.

Kannatlikkusel ja kannatlikkusel on väga suur vahe. Nii suur vahe, et kui mõtlema hakata, siis ei julge seda sõna enam kirjutadagi, sest selle sisu võib olla nagu jääkirme, kuid ka nagu paks-paks jää, mis pakase käes pragunedes ja kõmisedes annab märku jõust ja pingetest.

Valdur Mikita käis hiljuti Võrumaal Krabi lähistel Pähnil kuulamas looduse raamatukogus olevaid helindeid. Jõulud on aeg kuulamiseks! Kui kuulata, siis kindlasti kostub ka rõõmsaid hääli, mis annavad hingerahu.

Rõõmsaid jõule!