Saime eelmise nädala lõpus statistikaametilt teada, et eestimaalaste keskmine brutopalk tõusis kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes üle seitsme protsendi ja ulatub nüüd 1119 euroni. Suurimad palgad on arusaadavalt pealinna piirkonnas ja Tartus.
Sellest tulenevalt tekkis küsimus, millised on sissetulekud Võru maakonnas valdade ja linnade lõikes. Kvartalite kaupa sellist statistikat praegu ei ole, küll aga saime aluseks võtta eelmise aasta maksu- ja tolliameti andmed.
Võru maakonda vaadates pole keskmine brutotulu suurim mitte keskustes nagu Võru ja Antsla, vaid hoopis kaugemal asuvates väikevaldades nagu Haanja ja ka Varstu. Haanja vallavanem Juri Gotmans on tänulik Haanja valla maksumaksjatele ja märgib ära Haanja inimeste töö kohapeal väikeettevõtetes ja kodukontorites. Inimesed hindavad tema hinnangul piirkonna erilist loodust.
Kui vaadata üle-eestilist statistikat, on palgakasv kiirem keskmisest madalama palgaga tegevusaladel, kus valitseb tööjõu nappus. Viimaste aastate miinimumpalga tõus survestab seal kiiremini töötasusid tõstma.
Tööjõukulude kasv ületas eelmisel aastal oluliselt majanduskasvu, see vähendas ka ettevõtete kasumeid. Lähiajal pole ametnike hinnangul siiski karta, et palgasurve peaks kaduma. Ei tööealise rahvastiku vähenemise, madala tööpuuduse ega kõrge palgatasemega Soome läheduse tõttu. Tööturu olukord normaliseerub majanduskasvu kiirenemise kaudu.
Võru maakonna keskmine palk oli kolmandas kvartalis 864 eurot. Maakonniti oli seejuures kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju (1253 eurot) ja Tartu (1105 eurot) maakonnas. Madalaim Põlva (808 eurot), Jõgeva (843 eurot) ja Saare (852 eurot) maakonnas. Palgakasv oli kiireim Tartu maakonnas, kus see oli ligi kümme protsenti.
Kõrgeimad palgad on endiselt info- ja sidealal ning finants- ja kindlustustegevuses. Kõige rohkem tõusid Eestis aastaga palgad haldus- ja abitegevuses ning kinnisvaraalases tegevuses. Märkimisväärne palgakasv oli ka põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügiga seotud tegevustes.
