ARVAMUS

Eesti rahva suhtumist kanepisse on raske üheselt hinnata. Paljude jaoks on see koht Võru-Tartu maanteel. Teiste jaoks on see telerist ja tänavalt nähtud keelatud narkootikum, kolmanda jaoks ametlik sissetulek põllukultuurist saadava kiudaine või õli tootmise eesmärgil. Ja osad väitlevad kanepi tarvitamise osas ravimina.

Kanep on üks vanemaid inimese kultiveeritud taimi, mida on juba aastatuhandeid kasutatud nii ravimina, õlitootmise eesmärgil kui ka kiutaimena. Seda kasvatati usinalt juba esimese Eesti Vabariigi ajal kiu ja seemnete pärast. Kanepi erinevad liigid sisaldavad üle 400 keemilise ühendi, lisaks hulga ühendeid, mida nimetatakse kannabinoidideks ehk narkootilisteks aineteks ja kannabidioolideks ehk mittenarkootilise toimega aineteks.

Ravikanepi toetajad saatsid eile laiali pressiteate küsimustega, kui palju tuleks üldsust teavitada nüüdisaegse, tõenduspõhise ja mõistuspäraselt reguleeritud kannabinoidravi teemal ning kuidas hinnata Eesti rahva suhtumist kanepisse.

Meie tänane artikkel ei käsitle siiski mingilgi määral kanepit kui narkootikumi. Me räägime Kagu-Eesti ühest suuremast ja edukamast talust, kes proovib teist korda kätt kanepi kasvatamisega tööstuslikel eesmärkidel. Ja see on nende jaoks lihtsalt üks lisand põllumajanduskultuuride portfelli, mida turu käitumist jälgides peavad arvestama.

Kõiki munasid ei panda ühte korvi, selline on perekond Kooserite moto Meremäel. Ja see on tegelikult isegi munade panemine teise korvi, sest kanepikasvatus on lihtsalt huvitav, kogu talupidamisest väikest osa hõlmav riskide hajutamist võimaldav lisategevus.

Eesti Talunike Liidu juht Ivar Rosenberg ütles eile, et ei tea kedagi teist, kes Võrumaal kanepikasvatamisega kätt prooviks. Tegeletakse traditsiooniliste kultuuridega ega võeta ette selliseid eksperimente. Meie siiski julgustame, kanepiseemne tonni hind on ju muljetavaldavalt kõrge.

Lõuna-Antsu talu jaoks on väikesest kanepipõllust kujunenud ka mõnes mõttes turismimagnet, mida on ääremaa valdadele ju väga vaja. Paljud möödasõitjad peatuvad, tehakse pilte ja postitatakse neid internetti. Kanep on põnev.

Meremäe mõttepäeval avaldasid enam kui poolsada osalejat arvamust valla jaoks tähtsatel teemadel: millised on Meremäe võimalikud alternatiivid lõpusirgel oleva haldusreformi käigus? Milline on Meremäe ja Setomaa brändi kuvand ja tulevik? Milliseid reaalseid tegevusi oodatakse vallajuhtidelt enne liitvalla tekkimist ja pärast seda?

Haldusreformi osas olid enamuses Seto valda puudutavad mõtted. Meremäe koolimaja seintele kleebitud paberlehtedele kirjutati plusse ja miinuseid ka liitumise osas Vastseliinaga ja Võruga ning võimaliku sundliitmise osas, teema fookus kujunes siiski läbivalt seto-teemaliseks.

Ühtse Seto valla plussidena toodi kultuuri valdkonnas välja ühiseid traditsioone ning tuntud ja tugevat seto kaubamärki. Juhtimise ja arengu seisukohast oleksid liituvad vallad suuruse osas võrdsed partnerid, see tagaks ka suurema esindatuse volikogus. Oluliseks peeti senist tihedat ja edukat valdadevahelist koostöökogemust, olemasolevat ühist arengukava ja seda toetavaid struktuure ja organisatsioone.

Seto valla geograafiline asend loob riigi jaoks kohustuse piirkonnaga tegeleda, ka julgeoleku mõttes. Seto vallal oleks kergem säilitada seniseid häid koostöösuhteid Venemaa suunal Petserimaaga ja jätkata ülepiirilisi projekte.

Seto valla miinustena toodi välja tulevase liitvalla transpordiühendus (kool, huviharidus ja sotsiaalteenused), raskendatud on elanikkonna teenindamine.

Meremäelased kaardistasid teemad, mille üle ollakse uhked. Need on seto sündmused (Seto Kuningriik, leelopäev, kirikupühad jm), sümbolid (Seto lipp, hümn, Peko, ülemsootskad, vedosnikud, rahvarõivad, ehted jm), leelo ja pärimuskultuur (toit, hansa, käsitöö, taluarhitektuur, tsässonad).

Kirja pandi tegevused, mida soovitakse ära teha lähitulevikus. Näiteks moodustada Taarka fond, renoveerida Luikjärve elamustalu, teha korda kool ja staadion. Soovitakse Vabadussõja mälestussammast, teenuskeskust, külastuskeskust, loomelinnakut ja Setolandi ehk Setolat. Valla teed on vaja viia mustkatte alla, rajada kergliiklusteid ja terviseradu. Suveperioodil maist-augustini peaks toimuma vallas iga nädal vähemalt üks suursündmus (kontsert, laat, võistlus või kokkutulek).