Nagu näitas pühapäevane esimene kogemus talude avamisega, läks see inimestele väga hästi peale. Huvilisi sadas vähemalt Võrumaal taludesse nagu raheterasid reedel Põlva linnas, nii et talupidajad olid meeldivalt üllatunud ja pidid kõvasti vaeva nägema, et uudishimulike vajadusi rahuldada.

Avatud talude päeva korraldasid põllumajandusministeeriumi ja maamajanduse infokeskus koostöös Eesti põllumeeste keskliidu, Eestimaa talupidajate keskliidu, Järva arengu partnerite ja Lõuna-Järva koostöökoguga. Esimesel üle-eestilisel avatud talude päeval osales 147 avatud talus üle 44 000 külastaja.

Pole ime, sest näiteks Vastseliina vallas Voki külas oli teeäär pikalt autosid täis nagu Lindora laada ajal ning inimesi vooris pidevalt nii Kolotsi kitsetallu kui ka Väike- Avi tallu. Kolotsi omad olid hoolikalt ettevalmistusi teinud ja kutsunud lausa kutselised toitlustajad MTÜst Piiri Köök rahvale süüa tegema. Väike-Avi talu perenaine Iti Toom tunnistas, et sellist suurt huvi ta ei oodanud ja oli seetõttu väga üllatunud, kui inimesed juba hommikul kella 10 ajal hoovi sisse sadasid ja traktorisõitu tegid. Seepeale kattis Iti kibekiiresti laua ning pakkus peale endavalmistatud leiva ja värske hapukurgi ka Mardimäe talu kuulsat koduõlut ja isegi handsat. Ta oli nimelt just tulnud Ostrova festivalilt ja sealt kosti ühes võtnud.

Tallinna ligidal oli huvi maaelu vastu veelgi suurem. Põllumajandusministeeriumi andmetel oli rekordiline arv külastajaid Raplamaal asuvas Kuusemäe talus, mida külastas ligi 1500 inimest. Harjumaal asuvas Saidafarmis ja Pärnumaal asuvas Jaanihanso siidrivabrikus käis üle tuhande inimese ning Ida-Virumaal asuvas Konju mõisa talus üle 900 huvilise.

Avatud talude päeval sai külastada ettevõtteid alates Eesti suurimast piimatootmisest kuni kodumaise siidrivabrikuni, looma- ja teraviljakasvatajaid, aiandeid, puuvilja- ja marjade, ravim- ja maitsetaimede kasvatajaid, väiketöötlejaid ning turismitalusid. Ühes kohas õnnestus külalistel näha vasika sündi.

Antsla poisid Tauri Kärson ja Simo Sulev on teinud valmis suurepärase asja automurede lahendamiseks – inimeselt inimesele autorendi teenuse, mille abil on võimalik seisvad autod sõitma panna.

Autolevi teenuse puhul tekib ainult üks küsimus – miks sellist asja veel varem pole tehtud. Paljude inimeste jaoks oleks paljud mured sellega lahendatud olnud – näiteks kuidas saada raha autoliisingu makseteks, kui raha napib ja ise autot eriti ei kasuta.

Autode puhul räägib teooria sellest, kuidas pidevalt sõidus olev masin peab kõige kauem ja paremini vastu. Ainult et enamikul autoomanikest pole autot pidevalt vaja – see seisab valdaval osal enamiku ajast lihtsalt jõude. Kui pole tegu just uunikumiga, mille säilitamine on eesmärk omaette, kaotavad autod seistes oma väärtust.

Autolevi oleks hõlpus moodus panna kasutusse autod, mis muidu parklaid ummistavad. Hea näide on Võru Taara sõjaväelinnak, mille kõrval asuvad parklad on tihtilugu täis, nii et muist autosid tuleb suisa surnuaiale paigutada. Sellist probleemi ei oleks, kui sõjaväkke võetud noored oma auto välja rendivad. Nõnda on auto vahepeal kindlates kätes ja teenib raha veel pealekauba. Rendile võetud autot hoitakse reeglina paremini ning on olnud juhtumeid, kus autole tehakse ära isegi pisiremont ning lõpuks korralik sisepuhastus. Nõnda võib sõdurpoiss ajateenistusest naastes saada kätte endisest puhtama ja paremas korras auto, kui see oli enne sõjaväkke minekut. Pluss taskuraha pealekauba. Näiteks paarikümne aasta vanuse Audi 80 pikaajalisest väljarentimisest on võimalik teenida üle saja euro kuus, mis teeb aasta peale paar tuhat eurot. Seda on peaaegu kümme korda rohkem kui auto ise maksab.

Kuivõrd enamik autoomanikke kasutab sõidukit vaid tööle ja tagasi sõiduks, on võimalik auto välja rentida päevasel ajal mõneks tunniks, näiteks külastajale, kes soovib ainult Võrust Suurele Munamäele sõita. Antsla poiste rendifirma kliendil pole vaja maksta tagatisraha, mis tavalistes rendifirmades ulatub mitmesaja euroni.