ARVAMUS

Põllumajanduse olukord ikka väga hull

Laupäeval Võrumaa põllumeeste päeval toimunud mõttetalgutel tuli välja, et Eesti põllumeeste olukord on ikka väga halb. Kujutage ise ette, et teil on tänavu kaks korda väiksem sissetulek kui möödunud aastal. Aga just selline on piimatootjate praegune seis ning ega seakasvatajatelgi sellest palju enam puudu ole.

Kahe sektori – piima ja seakasvatuse – mõõna tõttu kannatab tegelikult kogu põllumajandus, sest kõik on kõigega seotud. Viljakasvatajad müüvad piimatootjatele ja seakasvatajatele vilja, aga kui nõudlust pole, siis kukub ka vilja hind.

Piima hind on langenud juba peaaegu olematuks: kohati isegi 16 eurosendini kilo eest. Võrdluseks: veel aasta aega tagasi küündis piima hind 40 sendini kilo eest. Praegu makstakse piima eest keskmiselt 22–24 senti kilo eest. Rahas tähendab see, et ühel keskmisel farmil jääb iga kuu saamata ühe uue auto raha. Tasuvuspiir on farmidel kusagil 35 sendi juures kilo eest, mis tähendab, et alla selle toodetakse kahjumit. Pikalt selline kahjumlik tegevus kesta ei saa, mistõttu ettevõtjad on hakanud oma karja otsast likvideerima. Kõigepealt läksid müügiks lehmvasikad, nüüd on järg tiinete mullikate käes. Lõpuks pole muud, kui piima andvad lehmad müüki panna. Ostjad on Venemaal olemas, seal on piima hind suure nõudluse tõttu jätkuvalt kaks korda kõrgem kui meil.

Piima puhul on probleem selles, et seda ei saa töötlemata kujul pika maa taha vedada. Töötlemise võimalused aga põllumeestel puuduvad. Üks lahendus Eesti tootjatele oleks luua oma ühistu, kes hakkab piima töötlema, selleks olevat valitsusel 18 miljonit eurot investeerimisraha olemas. Ent nagu endine põllumajandusminister, riigikogu maaelukomisjoni esimees Ivari Padar laupäeval Sulbis rääkis, ei pruugi sellest abi olla. Näiteks Lätis tehti ühistu mõned aastad tagasi ära, aga see läks hingusele. Eestis tegutseb samuti ühistu E-Piim, aga sellel on raskusi oma kauba müügiga. Piimatoodete puhul saab praegu arvestada ainult kohaliku turuga, aga see on väga väike.

Tahad vett, maksa raha – tasuta ei saa

Toomas Paur ASi Võru Vesi nõukogu liigeAS Võru Vesi tahab tõsta vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinda! Tervelt 20 protsenti! Milline õudus! Maailmalõpp on käes! Kus nende poliit- ja äriaferistide mõistus ja südametunnistus küll on! Kas võimul olles enam üldse aru ei saada, mida Võru inimestele kokku keerata soovitakse?!

Nii võiks appihüüdeid ja hädakisa samas stiilis jätkata. Inimestele, kes ei süvene või ei taha aru saada, võibki tunduda, et AS Võru Vesi teeb rahvale liiga, riisub viimast ja püüab kinni maksta oma võimetust ökonoomse majandamisega hakkama saada.

Hinnatõus on halb, kuid majandus sellel põhineb

Hinnatõus ei ole tarbijatele hea, sest raha läheb rohkem. Samas on majandus nii seatud, et hinnad pidevalt tõusevad, vahel rohkem, vahel vähem, kuid tõusevad. Kui üldine hinnatõus ehk infl atsioon liiga väikeseks jääb, siis proovivad keskpangad seda lausa kunstlikult esile kutsuda. Nii, nagu seda teeb praegu Euroopa Keskpank rahatrüki programmiga, lootes seeläbi Euroopa riikide majandust käima saada. Öeldakse: kui hinnatõus peatub, siis kipub majandus seisma jääma, töökohad kaduma ja palgad kukkuma. Seepärast hinnatõusu esile kutsutakse, sest nüüdisaegne majandus sellel suuresti põhineb.

Üksik ettevõte, olgu siis tegemist ASiga Võru Vesi, kohaliku kohviku, autoremonditöökoja või toidukauplusega, on kui väike paat suurel merel. Sõida kuidas sa sõidad, kuid üldiste tõusude ja mõõnadega lähed paraku kaasa. Kui maailmamerel on hinnatõus, siis jõuab see ka sinu paadini – kui ei meeldi, siis pane pood üldse kinni. Ehk teisiti öeldes: kui su kulud kasvavad, sest teised tõstavad ju hinda, ja sina hinda ei tõsta, siis lõpeta majandustegevus või mine pankrotti.

ASi Võru Vesi seisukohalt ei oleks pankrot või majandustegevuse vabatahtlik lõpetamine hea lahendus, sest Võru inimesed tahavad nii vett kui ka toimivat kanalisatsiooni. Järelikult peab AS Võru Vesi käituma majandusreeglite kohaselt. Lähtudes üldistest majandusreeglitest ja vajadusest tulla toime tõusvate kuludega on AS Võru Vesi esitanud konkurentsiametile taotluse tõsta hinda 20 protsendi võrra. Tegemist on taotlusega, mida amet peab analüüsima ning omapoolse seisukoha avaldama.